Vestmik

et Kaubamajas   »   sv I varuhuset

52 [viiskümmend kaks]

Kaubamajas

Kaubamajas

52 [femtiotvå]

I varuhuset

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Lähme kaubamajja? Sk-----g- ti-l e-- ---u-us? S__ v_ g_ t___ e__ v_______ S-a v- g- t-l- e-t v-r-h-s- --------------------------- Ska vi gå till ett varuhus? 0
Ma pean sisseoste tegema. Ja--m-s-e --ndla. J__ m____ h______ J-g m-s-e h-n-l-. ----------------- Jag måste handla. 0
Ma tahan palju sisseoste teha. J-----ll--andla-myc---. J__ v___ h_____ m______ J-g v-l- h-n-l- m-c-e-. ----------------------- Jag vill handla mycket. 0
Kus on bürookaubad? V-r--i------nt---a-ti----? V__ f____ k_______________ V-r f-n-s k-n-o-s-r-i-l-r- -------------------------- Var finns kontorsartiklar? 0
Mul on vaja ümbrikke ja kirjapaberit. J-g b-höv-r-k-ve-t---h-b--v-ap-er. J__ b______ k_____ o__ b__________ J-g b-h-v-r k-v-r- o-h b-e-p-p-e-. ---------------------------------- Jag behöver kuvert och brevpapper. 0
Mul on vaja tindipliiatseid ja markereid. Jag-beh-ve---uls-e----n-o--o-h ---ch--n-o-. J__ b______ k_____________ o__ t___________ J-g b-h-v-r k-l-p-t-p-n-o- o-h t-s-h-e-n-r- ------------------------------------------- Jag behöver kulspetspennor och tuschpennor. 0
Kus on mööbel? V-r-ä- m-bler-a? V__ ä_ m________ V-r ä- m-b-e-n-? ---------------- Var är möblerna? 0
Mul on vaja kappi ja kummutit. Ja--beh--e- --t --å- -c--e- -yrå. J__ b______ e__ s___ o__ e_ b____ J-g b-h-v-r e-t s-å- o-h e- b-r-. --------------------------------- Jag behöver ett skåp och en byrå. 0
Mul on vaja kirjutuslauda ja raamaturiiulit. Jag -----er-e-t----iv-----o-- e--h-lla. J__ b______ e__ s________ o__ e_ h_____ J-g b-h-v-r e-t s-r-v-o-d o-h e- h-l-a- --------------------------------------- Jag behöver ett skrivbord och en hylla. 0
Kus on mänguasjad? V-- ----ek--ke--a? V__ ä_ l__________ V-r ä- l-k-a-e-n-? ------------------ Var är leksakerna? 0
Mul on vaja nukku ja kaisukaru. Ja- --h-ve---n--o--a---h ---teddybj---. J__ b______ e_ d____ o__ e_ t__________ J-g b-h-v-r e- d-c-a o-h e- t-d-y-j-r-. --------------------------------------- Jag behöver en docka och en teddybjörn. 0
Mul on vaja jalgpalli ja malemängu. Jag------e- ---f-------o-- --t -----kspel. J__ b______ e_ f______ o__ e__ s__________ J-g b-h-v-r e- f-t-o-l o-h e-t s-h-c-s-e-. ------------------------------------------ Jag behöver en fotboll och ett schackspel. 0
Kus on tööriistad? V---ä- -er----en? V__ ä_ v_________ V-r ä- v-r-t-g-n- ----------------- Var är verktygen? 0
Mul on vaja haamrit ja saagi. J-- -eh-v----n -am--r--o-- e- ----. J__ b______ e_ h______ o__ e_ t____ J-g b-h-v-r e- h-m-a-e o-h e- t-n-. ----------------------------------- Jag behöver en hammare och en tång. 0
Mul on vaja puuri ja kruvikeerajat. J-g----ö-er------------ e- -kruv---s--. J__ b______ e_ b___ o__ e_ s___________ J-g b-h-v-r e- b-r- o-h e- s-r-v-e-s-l- --------------------------------------- Jag behöver en borr och en skruvmejsel. 0
Kus on ehted? V-- -r -m--ke--? V__ ä_ s________ V-r ä- s-y-k-n-? ---------------- Var är smyckena? 0
Mul on vaja ketti ja käevõru. J-- ----ve-----ke--- o-- -t- -rm-and. J__ b______ e_ k____ o__ e__ a_______ J-g b-h-v-r e- k-d-a o-h e-t a-m-a-d- ------------------------------------- Jag behöver en kedja och ett armband. 0
Mul on vaja sõrmust ja kõrvarõngaid. Jag b--öv-- -- r--g -c- --hä-g-n. J__ b______ e_ r___ o__ ö________ J-g b-h-v-r e- r-n- o-h ö-h-n-e-. --------------------------------- Jag behöver en ring och örhängen. 0

Naised on keeleliselt andekamad kui mehed!

Naised on täpselt sama intelligentsed kui mehed. Keskmiselt on neil sama intelligentsustase. Kuid soolised pädevused on neil erinevad. Näiteks mehed mõtlevad paremini kolmemõõtmeliselt. Samuti lahendadavad nad paremini matemaatilisi probleeme. Naisel on aga parem mälu. Ja nad omandavad paremini keeli. Õigekirjas ja grammatikas teevad naised vähem vigu. Neil on ka suurem sõnavara ja nad loevad ladusamalt. Seetõttu nad on nad keeletestides tavaliselt edukamad. Naiste keeletaju põhjus peitub ajust. Meeste ja naiste aju on erinevalt korrasdatud. Aju vasak poolkera tegeleb keelega. See piirkond kontrollib keelelisi protsesse. Vaatamata sellele kasutavad naised keele töötlemisel mõlemat aju poolkera. Lisaks suudavad kaks aju poolt omavahel edukamalt mõtteid vahetada. Niisiis on naiste aju kõne töötlemiseks aktiivsem. Ja naised suudavad keelt töödelda tõhusamalt. Kuidas meeste ja naiste ajud erinevad, on siiani teadmata. Mõned teadlased usuvad, sellel on bioloogilised põhjused. Aju arengut mõjutavad naiste ja meeste geenid. Naised ja mehed on erinevad ka hormoonide tõttu. Teised ütlevad, et meie arengut mõjutab meie kasvatus. Tüdrukud räägivad ja loevad rohkem. Noored poisid aga saavad rohkem mehaanilisi mänguasju. Seega võib olla tõsi, et meie keskkond kujundab ka meie aju. Samas on osad erinevused, mis on ühesugused kogu maailmas. Ja lapsi kasvatatakse igas kultuuris erinevalt. ...
Kas sa teadsid?
Vietnami keel kuulub moni-khmeeri keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 80 miljonile inimesele. See ei ole suguluses hiina keelega. Suur osa sõnavarast pärineb aga hiina keelest. See tuleneb sellest, et Hiina domineeris Vietnami 1000 aastat. Koloniaalajal oli keelearengule suur mõju prantsuse keelel. Vietnami keel on toonkeel. See tähendab, et silpide toonikõrgus otsustab nende tähenduse. Vale hääldus võib öeldut muuta või hoopis mõttetuks muuta. Kokku eristatakse vietnami keeles kuut erinevat toonikõrgust. Tänapäeval kirjutatakse keelt ladina tähestikus. Varem kasutati hiina kirjamärke. Kuna vietnami keel on isoleeriv keel, ei käänata selles sõnu. Seda keelt ei ole veel palju uuritud... Avastage see, see tasub end tõesti ära!