Vestmik

et Postkontoris   »   hu A postán

59 [viiskümmend üheksa]

Postkontoris

Postkontoris

59 [ötvenkilenc]

A postán

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ungari Mängi Rohkem
Kus on lähim postkontor? Hol -an-a--e---z-l---i--o-t--ivata-? Hol van a legközelebbi postahivatal? H-l v-n a l-g-ö-e-e-b- p-s-a-i-a-a-? ------------------------------------ Hol van a legközelebbi postahivatal? 0
Kas lähima postkontorini on pikk maa? M----- -a- a-legkö-ele----po----iva-al? Messze van a legközelebbi postahivatal? M-s-z- v-n a l-g-ö-e-e-b- p-s-a-i-a-a-? --------------------------------------- Messze van a legközelebbi postahivatal? 0
Kus on lähim kirjakast? Hol v-- - -e---z-lebb---osta--da? Hol van a legközelebbi postaláda? H-l v-n a l-g-ö-e-e-b- p-s-a-á-a- --------------------------------- Hol van a legközelebbi postaláda? 0
Mul on paari postmarki vaja. S-ü-ség-- v-- e-y--á- -é----re. Szükségem van egy pár bélyegre. S-ü-s-g-m v-n e-y p-r b-l-e-r-. ------------------------------- Szükségem van egy pár bélyegre. 0
Ühele kaardile ja ühele kirjale. Eg- ---e-l---a é-------evé-re. Egy képeslapra és egy levélre. E-y k-p-s-a-r- é- e-y l-v-l-e- ------------------------------ Egy képeslapra és egy levélre. 0
Kui palju maksab paki saatmine Ameerikasse? M--n-ibe--er----------dí- Ame--kába? Mennyibe kerül a postadíj Amerikába? M-n-y-b- k-r-l a p-s-a-í- A-e-i-á-a- ------------------------------------ Mennyibe kerül a postadíj Amerikába? 0
Kui raske on see pakk? Mily-- -ehé-----so-a-? Milyen nehéz a csomag? M-l-e- n-h-z a c-o-a-? ---------------------- Milyen nehéz a csomag? 0
Kas ma võin selle lennupostiga saata? K--d-e--- lé--po---v--? Küldhetem légipostával? K-l-h-t-m l-g-p-s-á-a-? ----------------------- Küldhetem légipostával? 0
Kui kaua kulub selle kohale jõudmiseks? M---i- -art--íg----é-k-zi-? Meddig tart míg megérkezik? M-d-i- t-r- m-g m-g-r-e-i-? --------------------------- Meddig tart míg megérkezik? 0
Kus ma helistada saan? Ho--tud-k-t-l--onál--? Hol tudok telefonálni? H-l t-d-k t-l-f-n-l-i- ---------------------- Hol tudok telefonálni? 0
Kus on lähim telefon? H----an a -e----e-ebbi-t--ef-n-ül--? Hol van a legközelebbi telefonfülke? H-l v-n a l-g-ö-e-e-b- t-l-f-n-ü-k-? ------------------------------------ Hol van a legközelebbi telefonfülke? 0
Kas teil on telefonikaarte? Va--t-----n---tyá--? Van telefonkártyája? V-n t-l-f-n-á-t-á-a- -------------------- Van telefonkártyája? 0
Kas teil on telefoniraamatut? V---eg--tele---kö--ve? Van egy telefonkönyve? V-n e-y t-l-f-n-ö-y-e- ---------------------- Van egy telefonkönyve? 0
Teate te Austria suunakoodi? Is---i ö--Au-ztria hívós-á-át? Ismeri ön Ausztria hívószámát? I-m-r- ö- A-s-t-i- h-v-s-á-á-? ------------------------------ Ismeri ön Ausztria hívószámát? 0
Üks hetk, ma vaatan järgi. Eg--pi----a-,-u---a-n---k. Egy pillanat, utána nézek. E-y p-l-a-a-, u-á-a n-z-k- -------------------------- Egy pillanat, utána nézek. 0
Liin on pidevalt hõivatud. A v-n-l-m-n------g-a--. A vonal mindig foglalt. A v-n-l m-n-i- f-g-a-t- ----------------------- A vonal mindig foglalt. 0
Millise numbri te valisite? Mel-i- --ám-t-h--t-? Melyik számot hívta? M-l-i- s-á-o- h-v-a- -------------------- Melyik számot hívta? 0
Te peate esimesena nulli valima! E-ő-z-r - ---l-- --l- -ála--ta-ia! Először a nullát kell választania! E-ő-z-r a n-l-á- k-l- v-l-s-t-n-a- ---------------------------------- Először a nullát kell választania! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tunded räägivad ka erinevaid keeli!

Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt. Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus!