Vestmik

et Postkontoris   »   nn På postkontoret

59 [viiskümmend üheksa]

Postkontoris

Postkontoris

59 [femtini]

På postkontoret

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Kus on lähim postkontor? Kv-r e--næraste-p--t-ont-r? K___ e_ n______ p__________ K-a- e- n-r-s-e p-s-k-n-o-? --------------------------- Kvar er næraste postkontor? 0
Kas lähima postkontorini on pikk maa? E- -------g--til-næ---te-po---o--or? E_ d__ l____ t__ n______ p__________ E- d-t l-n-t t-l n-r-s-e p-s-k-n-o-? ------------------------------------ Er det langt til næraste postkontor? 0
Kus on lähim kirjakast? K-------næ-as-e po-tkas--? K___ e_ n______ p_________ K-a- e- n-r-s-e p-s-k-s-e- -------------------------- Kvar er næraste postkasse? 0
Mul on paari postmarki vaja. E------g-e-t pa--frim-rke. E_ t____ e__ p__ f________ E- t-e-g e-t p-r f-i-e-k-. -------------------------- Eg treng eit par frimerke. 0
Ühele kaardile ja ühele kirjale. T-- ----kor- -g-ei- brev. T__ e__ k___ o_ e__ b____ T-l e-t k-r- o- e-t b-e-. ------------------------- Til eit kort og eit brev. 0
Kui palju maksab paki saatmine Ameerikasse? Kva er----to-- ----Ame--k-? K__ e_ p______ t__ A_______ K-a e- p-r-o-n t-l A-e-i-a- --------------------------- Kva er portoen til Amerika? 0
Kui raske on see pakk? Ko- -ung ----a---? K__ t___ e_ p_____ K-r t-n- e- p-k-a- ------------------ Kor tung er pakka? 0
Kas ma võin selle lennupostiga saata? K-n -- ---d- -o--ed-luftpo-t? K__ e_ s____ h_ m__ l________ K-n e- s-n-e h- m-d l-f-p-s-? ----------------------------- Kan eg sende ho med luftpost? 0
Kui kaua kulub selle kohale jõudmiseks? Kor-la-g--i----k --t -il--o-k-e--f-am? K__ l___ t__ t__ d__ t__ h_ k___ f____ K-r l-n- t-d t-k d-t t-l h- k-e- f-a-? -------------------------------------- Kor lang tid tek det til ho kjem fram? 0
Kus ma helistada saan? Kvar k-n--g r---je? K___ k__ e_ r______ K-a- k-n e- r-n-j-? ------------------- Kvar kan eg ringje? 0
Kus on lähim telefon? Kva--e- ---a--- t--efo--iosk? K___ e_ n______ t____________ K-a- e- n-r-s-e t-l-f-n-i-s-? ----------------------------- Kvar er næraste telefonkiosk? 0
Kas teil on telefonikaarte? H-- -u-t-lef-nkort? H__ d_ t___________ H-r d- t-l-f-n-o-t- ------------------- Har du telefonkort? 0
Kas teil on telefoniraamatut? Ha- -u -in te-e-on-at---g? H__ d_ e__ t______________ H-r d- e-n t-l-f-n-a-a-o-? -------------------------- Har du ein telefonkatalog? 0
Teate te Austria suunakoodi? Vei--d- -and--de- ti--Au---r--k-? V___ d_ l________ t__ A__________ V-i- d- l-n-k-d-n t-l A-s-e-r-k-? --------------------------------- Veit du landkoden til Austerrike? 0
Üks hetk, ma vaatan järgi. V-nt-litt, s-----l eg s----e. V___ l____ s_ s___ e_ s______ V-n- l-t-, s- s-a- e- s-e-k-. ----------------------------- Vent litt, så skal eg sjekke. 0
Liin on pidevalt hõivatud. L---a ----l---d -ppt-k-n. L____ e_ a_____ o________ L-n-a e- a-l-i- o-p-e-e-. ------------------------- Linja er alltid oppteken. 0
Millise numbri te valisite? K-- n--------- d- ---gt? K__ n_____ h__ d_ r_____ K-a n-m-e- h-r d- r-n-t- ------------------------ Kva nummer har du ringt? 0
Te peate esimesena nulli valima! D--må ---t- ---l--y-s-! D_ m_ t____ n___ f_____ D- m- t-s-e n-l- f-r-t- ----------------------- Du må taste null fyrst! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Tunded räägivad ka erinevaid keeli!

Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt. Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus!