Vestmik

et Postkontoris   »   no På postkontoret

59 [viiskümmend üheksa]

Postkontoris

Postkontoris

59 [femtini]

På postkontoret

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Kus on lähim postkontor? H-o- e- -----s-e -o-t------? H___ e_ n_______ p__________ H-o- e- n-r-e-t- p-s-k-n-o-? ---------------------------- Hvor er nærmeste postkontor? 0
Kas lähima postkontorini on pikk maa? Er-de- -a--t ti--n-rm-ste p-stkon--r? E_ d__ l____ t__ n_______ p__________ E- d-t l-n-t t-l n-r-e-t- p-s-k-n-o-? ------------------------------------- Er det langt til nærmeste postkontor? 0
Kus on lähim kirjakast? H--r-er n-r-------os--as-e? H___ e_ n_______ p_________ H-o- e- n-r-e-t- p-s-k-s-e- --------------------------- Hvor er nærmeste postkasse? 0
Mul on paari postmarki vaja. J-- t---ge---t---r-fr-merke-. J__ t______ e_ p__ f_________ J-g t-e-g-r e- p-r f-i-e-k-r- ----------------------------- Jeg trenger et par frimerker. 0
Ühele kaardile ja ühele kirjale. Ti- ---k-rt -g--------. T__ e_ k___ o_ e_ b____ T-l e- k-r- o- e- b-e-. ----------------------- Til et kort og et brev. 0
Kui palju maksab paki saatmine Ameerikasse? Hv---o--er ---toe---il-Ame-i--? H__ k_____ p______ t__ A_______ H-a k-s-e- p-r-o-n t-l A-e-i-a- ------------------------------- Hva koster portoen til Amerika? 0
Kui raske on see pakk? Hv---tun---r -ak-e-? H___ t___ e_ p______ H-o- t-n- e- p-k-e-? -------------------- Hvor tung er pakken? 0
Kas ma võin selle lennupostiga saata? Ka- jeg-s---e den -e--lu-t--st? K__ j__ s____ d__ p__ l________ K-n j-g s-n-e d-n p-r l-f-p-s-? ------------------------------- Kan jeg sende den per luftpost? 0
Kui kaua kulub selle kohale jõudmiseks? Hvo- -e--- t-r-det ti---et ko-m-r? H___ l____ t__ d__ t__ d__ k______ H-o- l-n-e t-r d-t t-l d-t k-m-e-? ---------------------------------- Hvor lenge tar det til det kommer? 0
Kus ma helistada saan? H--r-kan --- --l----ere? H___ k__ j__ t__________ H-o- k-n j-g t-l-f-n-r-? ------------------------ Hvor kan jeg telefonere? 0
Kus on lähim telefon? H-or e--n-r---te-t--efonk-o--? H___ e_ n_______ t____________ H-o- e- n-r-e-t- t-l-f-n-i-s-? ------------------------------ Hvor er nærmeste telefonkiosk? 0
Kas teil on telefonikaarte? Ha---u--el------r-? H__ d_ t___________ H-r d- t-l-f-n-o-t- ------------------- Har du telefonkort? 0
Kas teil on telefoniraamatut? H---du-t-le--nk----o-? H__ d_ t______________ H-r d- t-l-f-n-a-a-o-? ---------------------- Har du telefonkatalog? 0
Teate te Austria suunakoodi? Ve- -----n--k---n til---te-r--e? V__ d_ l_________ t__ Ø_________ V-t d- l-n-s-o-e- t-l Ø-t-r-i-e- -------------------------------- Vet du landskoden til Østerrike? 0
Üks hetk, ma vaatan järgi. E- ø--bli--, je--sk-- s-ek--. E_ ø________ j__ s___ s______ E- ø-e-l-k-, j-g s-a- s-e-k-. ----------------------------- Et øyeblikk, jeg skal sjekke. 0
Liin on pidevalt hõivatud. L--j---er--llt-d --p----. L_____ e_ a_____ o_______ L-n-e- e- a-l-i- o-p-a-t- ------------------------- Linjen er alltid opptatt. 0
Millise numbri te valisite? H--l--t ----er -a--d- -i-g-? H______ n_____ h__ d_ r_____ H-i-k-t n-m-e- h-r d- r-n-t- ---------------------------- Hvilket nummer har du ringt? 0
Te peate esimesena nulli valima! D---å--a-te -ull førs-! D_ m_ t____ n___ f_____ D- m- t-s-e n-l- f-r-t- ----------------------- Du må taste null først! 0

Tunded räägivad ka erinevaid keeli!

Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt. Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus!