Для -и---вк- - -ист-.
Д__ л_______ і л_____
Д-я л-с-і-к- і л-с-а-
---------------------
Для листівки і листа. 0 D--a --s--v---i -ys--.D___ l_______ i l_____D-y- l-s-i-k- i l-s-a-----------------------Dlya lystivky i lysta.
Х---и-ку- ---оди-люся.
Х________ я п_________
Х-и-и-к-, я п-д-в-ю-я-
----------------------
Хвилинку, я подивлюся. 0 K---lyn-u--y---o---lyusy-.K_________ y_ p___________K-v-l-n-u- y- p-d-v-y-s-a---------------------------Khvylynku, ya podyvlyusya.
Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli
Pole olemas üht universaalset inimkeelt.
Aga kuidas on lood meie näoilmetega?
Kas emotsioonide keel on universaalne?
Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi!
Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi.
Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks.
Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad.
Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad.
Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused.
Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi.
See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid.
Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt.
Teadlased eristavad kuut esmast tunnet.
Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus.
Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel.
Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju.
Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud.
Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid.
Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad.
Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid.
Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes.
Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi.
Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja.
Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele.
Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud.
Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi...
Selleks on kena naeratus!