Vestmik

et Postkontoris   »   af By die poskantoor

59 [viiskümmend üheksa]

Postkontoris

Postkontoris

59 [nege en vyftig]

By die poskantoor

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Kus on lähim postkontor? Waar -- d-e ---s-----s-a-----? W___ i_ d__ n_____ p__________ W-a- i- d-e n-a-t- p-s-a-t-o-? ------------------------------ Waar is die naaste poskantoor? 0
Kas lähima postkontorini on pikk maa? Is-d-t ------- d-e -a-----p-ska--oor? I_ d__ v__ t__ d__ n_____ p__________ I- d-t v-r t-t d-e n-a-t- p-s-a-t-o-? ------------------------------------- Is dit ver tot die naaste poskantoor? 0
Kus on lähim kirjakast? Wa-r-i- die---a--e --sbus? W___ i_ d__ n_____ p______ W-a- i- d-e n-a-t- p-s-u-? -------------------------- Waar is die naaste posbus? 0
Mul on paari postmarki vaja. E----t -- p--r -e-l---o-ig. E_ h__ ’_ p___ s____ n_____ E- h-t ’- p-a- s-ë-s n-d-g- --------------------------- Ek het ’n paar seëls nodig. 0
Ühele kaardile ja ühele kirjale. Vi---- p-skaa-t-en ’- b--e-. V__ ’_ p_______ e_ ’_ b_____ V-r ’- p-s-a-r- e- ’- b-i-f- ---------------------------- Vir ’n poskaart en ’n brief. 0
Kui palju maksab paki saatmine Ameerikasse? Ho-v--l-i- -i-----g--- -a Amerik-? H______ i_ d__ p______ n_ A_______ H-e-e-l i- d-e p-s-e-d n- A-e-i-a- ---------------------------------- Hoeveel is die posgeld na Amerika? 0
Kui raske on see pakk? H-e -w-----s -ie--a-k--? H__ s____ i_ d__ p______ H-e s-a-r i- d-e p-k-i-? ------------------------ Hoe swaar is die pakkie? 0
Kas ma võin selle lennupostiga saata? K-- ek --t -er-l----s s---r? K__ e_ d__ p__ l_____ s_____ K-n e- d-t p-r l-g-o- s-u-r- ---------------------------- Kan ek dit per lugpos stuur? 0
Kui kaua kulub selle kohale jõudmiseks? H-----nk -al-dit -e-- -m da-r--e ko-? H__ l___ s__ d__ n___ o_ d___ t_ k___ H-e l-n- s-l d-t n-e- o- d-a- t- k-m- ------------------------------------- Hoe lank sal dit neem om daar te kom? 0
Kus ma helistada saan? Waar ka--ek-’n-o----p m-ak? W___ k__ e_ ’_ o_____ m____ W-a- k-n e- ’- o-r-e- m-a-? --------------------------- Waar kan ek ’n oproep maak? 0
Kus on lähim telefon? W-a- is --- n-a-te--el------o-kie? W___ i_ d__ n_____ t______________ W-a- i- d-e n-a-t- t-l-f-o-h-k-i-? ---------------------------------- Waar is die naaste telefoonhokkie? 0
Kas teil on telefonikaarte? H---u --l----nka---e? H__ u t______________ H-t u t-l-f-o-k-a-t-? --------------------- Het u telefoonkaarte? 0
Kas teil on telefoniraamatut? He--u ’n t--ef-o--oek? H__ u ’_ t____________ H-t u ’- t-l-f-o-b-e-? ---------------------- Het u ’n telefoonboek? 0
Teate te Austria suunakoodi? K-- u-d-- are------vir Oos-e----? K__ u d__ a_______ v__ O_________ K-n u d-e a-e-k-d- v-r O-s-e-r-k- --------------------------------- Ken u die areakode vir Oostenryk? 0
Üks hetk, ma vaatan järgi. Ne--’n-o-mbli----- -yk -ou. N__ ’_ o_______ e_ k__ g___ N-t ’- o-m-l-k- e- k-k g-u- --------------------------- Net ’n oomblik, ek kyk gou. 0
Liin on pidevalt hõivatud. Die---- -s a-t--------. D__ l__ i_ a____ b_____ D-e l-n i- a-t-d b-s-t- ----------------------- Die lyn is altyd beset. 0
Millise numbri te valisite? Wa-te--n-mm-- --- u---sk-k-l? W_____ n_____ h__ u g________ W-t-e- n-m-e- h-t u g-s-a-e-? ----------------------------- Watter nommer het u geskakel? 0
Te peate esimesena nulli valima! U--o---eers-di- n-l--ru-! U m___ e___ d__ n__ d____ U m-e- e-r- d-e n-l d-u-! ------------------------- U moet eers die nul druk! 0

Tunded räägivad ka erinevaid keeli!

Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt. Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus!