-דוע--ת /-ה ל---- / ה?
מדוע את / ה לא בא / ה?
-ד-ע א- / ה ל- ב- / ה-
------------------------
מדוע את / ה לא בא / ה? 0 m-d-'a -tah/-- l---a-b-'--?madu'a atah/at lo ba/ba'ah?m-d-'- a-a-/-t l- b-/-a-a-?---------------------------madu'a atah/at lo ba/ba'ah?
-זג---ו-יר-כל-כ- ר-.
מזג האוויר כל כך רע.
-ז- ה-ו-י- כ- כ- ר-.-
----------------------
מזג האוויר כל כך רע. 0 me--g -a'-w-r-k------- --.mezeg ha'awir kol kakh ra.m-z-g h-'-w-r k-l k-k- r-.--------------------------mezeg ha'awir kol kakh ra.
אנ--לא בא-- ה כי-מזג-הא------ל-כ- ר--
אני לא בא / ה כי מזג האוויר כל כך רע.
-נ- ל- ב- / ה כ- מ-ג ה-ו-י- כ- כ- ר-.-
---------------------------------------
אני לא בא / ה כי מזג האוויר כל כך רע. 0 ani-l----/b-'-h--i-m--eg -a'aw-r-k------- r.ani lo ba/ba'ah ki mezeg ha'awir kol kakh r.a-i l- b-/-a-a- k- m-z-g h-'-w-r k-l k-k- r---------------------------------------------ani lo ba/ba'ah ki mezeg ha'awir kol kakh r.
מ-ו- -וא -א--א?
מדוע הוא לא בא?
-ד-ע ה-א ל- ב-?-
-----------------
מדוע הוא לא בא? 0 m-d-'a-h--lo-b-?madu'a hu lo ba?m-d-'- h- l- b-?----------------madu'a hu lo ba?
ה-- לא--א -- ה-א-ל--ה--מן-
הוא לא בא כי הוא לא הוזמן.
-ו- ל- ב- כ- ה-א ל- ה-ז-ן-
----------------------------
הוא לא בא כי הוא לא הוזמן. 0 hu----b--k- -u lo-h-zm-n.hu lo ba ki hu lo huzman.h- l- b- k- h- l- h-z-a-.-------------------------hu lo ba ki hu lo huzman.
-דוע-את------א-ב- - ה?
מדוע את / ה לא בא / ה?
-ד-ע א- / ה ל- ב- / ה-
------------------------
מדוע את / ה לא בא / ה? 0 madu-a ---h/-- l- ---ba-a-?madu'a atah/at lo ba/ba'ah?m-d-'- a-a-/-t l- b-/-a-a-?---------------------------madu'a atah/at lo ba/ba'ah?
-ני--א -א /-ה כי--י---- -מן-
אני לא בא / ה כי אין לי זמן.
-נ- ל- ב- / ה כ- א-ן ל- ז-ן-
------------------------------
אני לא בא / ה כי אין לי זמן. 0 ani lo ba-b-'-- ki eyn li --an.ani lo ba/ba'ah ki eyn li zman.a-i l- b-/-a-a- k- e-n l- z-a-.-------------------------------ani lo ba/ba'ah ki eyn li zman.
-ד---את ----ל- --שא- / ת?
מדוע את / ה לא נישאר / ת?
-ד-ע א- / ה ל- נ-ש-ר / ת-
---------------------------
מדוע את / ה לא נישאר / ת? 0 m-du'a -t-h/at-l---is---r-ni-h-er--?madu'a atah/at lo nish'ar/nish'eret?m-d-'- a-a-/-t l- n-s-'-r-n-s-'-r-t-------------------------------------madu'a atah/at lo nish'ar/nish'eret?
אני--א ---ר --ת כי --י -וכר--/ ה ל---ד-
אני לא נשאר / ת כי אני מוכרח / ה לעבוד.
-נ- ל- נ-א- / ת כ- א-י מ-כ-ח / ה ל-ב-ד-
-----------------------------------------
אני לא נשאר / ת כי אני מוכרח / ה לעבוד. 0 a-- ----ish'a--n---'e-et-k--a---m-k---x-mu--r--ah ----v-d.ani lo nish'ar/nish'eret ki ani mukhrax/mukhraxah la'avod.a-i l- n-s-'-r-n-s-'-r-t k- a-i m-k-r-x-m-k-r-x-h l-'-v-d-----------------------------------------------------------ani lo nish'ar/nish'eret ki ani mukhrax/mukhraxah la'avod.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma ei jää, sest pean veel töötama.
אני לא נשאר / ת כי אני מוכרח / ה לעבוד.
ani lo nish'ar/nish'eret ki ani mukhrax/mukhraxah la'avod.
Я не остаюсь, потому что я ещё должен / должна работать.
Miks te juba lähete?
-ד---א--- ה--בר הול--/ --
מדוע את / ה כבר הולך / ת?
-ד-ע א- / ה כ-ר ה-ל- / ת-
---------------------------
מדוע את / ה כבר הולך / ת? 0 m---'---t--/at---ar ho-e--/hole-h--?madu'a atah/at kvar holekh/holekhet?m-d-'- a-a-/-t k-a- h-l-k-/-o-e-h-t-------------------------------------madu'a atah/at kvar holekh/holekhet?
א-- הו-- /-ת--י-----ע----/ -.
אני הולך / ת כי אני עייף / ה.
-נ- ה-ל- / ת כ- א-י ע-י- / ה-
-------------------------------
אני הולך / ת כי אני עייף / ה. 0 an--ho-ek-/--l------k--a-i-aye--ay--a-.ani holekh/holekhet ki ani ayef/ayefah.a-i h-l-k-/-o-e-h-t k- a-i a-e-/-y-f-h----------------------------------------ani holekh/holekhet ki ani ayef/ayefah.
מ-וע--ת --- כבר--ו-ע-/--?
מדוע את / ה כבר נוסע / ת?
-ד-ע א- / ה כ-ר נ-ס- / ת-
---------------------------
מדוע את / ה כבר נוסע / ת? 0 m-----tah-a----a----s-'a/no-a'a-?madu atah/at kvar nose'a/nosa'at?m-d- a-a-/-t k-a- n-s-'-/-o-a-a-?---------------------------------madu atah/at kvar nose'a/nosa'at?
-------- --------בר------.
אני נוסע / ת כי כבר מאוחר.
-נ- נ-ס- / ת כ- כ-ר מ-ו-ר-
----------------------------
אני נוסע / ת כי כבר מאוחר. 0 a-----se-a/n---'----- k-a- -e'u---.ani nose'a/nosa'at ki kvar me'uxar.a-i n-s-'-/-o-a-a- k- k-a- m-'-x-r------------------------------------ani nose'a/nosa'at ki kvar me'uxar.
Kui me õpime võõrkeelt, siis me stimuleerime oma aju.
Õppimine muudab meie mõtlemist.
Me muutume loovamaks ja paindlikumaks.
Kompleksmõtlemine muutub samuti mitmekeelsele inimesele lihtsamaks.
Mälu treenitakse õppimise abil.
Mida rohkem me õpime, seda paremini töötab meie mälu.
Paljusid keeli õppinud inimene omandab ka muid tarkusi kiiremini.
Ta suudab pingsalt mõelda ühe teema peale pikemat aega.
Selle tulemusena lahendab ta probleeme kiiremini.
Mitmekeelsed isikud on ka otsusekindlamad.
Aga kuidas nad teevad otsuseid, sõltub keeltest.
Meie otsuseid mõjutab keel, milles me mõtleme.
Psühholoogid uurisid teadustöö käigus mitut katsealust.
Kõik katsealused olid kakskeelsed.
Peale emakeele rääkisid nad veel üht keelt.
Katsealused pidid vastama küsimusele.
Küsimus puudutas probleemile lahenduse leidmist.
Testi käigus pidid katsealused valima kahe variandi vahel.
Üks võimalus oli tunduvalt riskantsem kui teine.
Katsealused pidid vastama küsimusele mõlemas keeles.
Ja vastused muutusid siis, kui keel muutus!
Kui nad rääkisid oma emakeeles, valisid katsealused riskantsema vastuse.
Aga võõrkeeles otsustasid turvalisem valiku kasuks.
Pärast katset pidid katsealused kihla vedama.
Ka siin oli selge erinevus.
Kui nad kasutasid võõrkeelt, olid nad mõistlikumad.
Teadlased eeldavad, et me oleme võõrkeeles rohkem keskendunud.
Seetõttu teeme otsuseid mitte emotsiooni põhjal, vaid ratsionaalselt ...