Vestmik

et Minevik 3   »   he ‫עבר 3‬

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

‫83 [שמונים ושלוש]‬

83 [shmonim w\'shalosh]

‫עבר 3‬

[avar 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti heebrea Mängi Rohkem
helistama ‫---פ-‬ ‫______ ‫-ט-פ-‬ ------- ‫לטלפן‬ 0
l'--lfen l_______ l-t-l-e- -------- l'talfen
Ma helistasin. ‫--י-טלפ---.‬ ‫___ ט_______ ‫-נ- ט-פ-ת-.- ------------- ‫אני טלפנתי.‬ 0
a----i-fa---. a__ t________ a-i t-l-a-t-. ------------- ani tilfanti.
Ma olin terve selle aja telefonil. ‫כל-הזמ----פנ---‬ ‫__ ה___ ט_______ ‫-ל ה-מ- ט-פ-ת-.- ----------------- ‫כל הזמן טלפנתי.‬ 0
k-l h-z--n t-lf-nt-. k__ h_____ t________ k-l h-z-a- t-l-a-t-. -------------------- kol hazman tilfanti.
küsima ‫-ש---‬ ‫______ ‫-ש-ו-‬ ------- ‫לשאול‬ 0
l--h--l l______ l-s-'-l ------- lish'ol
Ma küsisin. ‫-ני ש-לת-.‬ ‫___ ש______ ‫-נ- ש-ל-י-‬ ------------ ‫אני שאלתי.‬ 0
an---h---lt-. a__ s________ a-i s-a-a-t-. ------------- ani sha'alti.
Ma olen alati küsinud. ‫תמי--שאל-י-‬ ‫____ ש______ ‫-מ-ד ש-ל-י-‬ ------------- ‫תמיד שאלתי.‬ 0
t--id-sh--alt-. t____ s________ t-m-d s-a-a-t-. --------------- tamid sha'alti.
jutustama ‫----‬ ‫_____ ‫-ס-ר- ------ ‫לספר‬ 0
lesa--r l______ l-s-p-r ------- lesaper
Ma jutustasin. ‫--י----ר-י-‬ ‫___ ס_______ ‫-נ- ס-פ-ת-.- ------------- ‫אני סיפרתי.‬ 0
a------a-t-. a__ s_______ a-i s-p-r-i- ------------ ani siparti.
Ma jutustasin terve loo ära. ‫סיפ--י-א- -----י--ר.‬ ‫______ א_ כ_ ה_______ ‫-י-ר-י א- כ- ה-י-ו-.- ---------------------- ‫סיפרתי את כל הסיפור.‬ 0
s-p--ti--t---l h--i-ur. s______ e_ k__ h_______ s-p-r-i e- k-l h-s-p-r- ----------------------- siparti et kol hasipur.
õppima ‫--מוד‬ ‫______ ‫-ל-ו-‬ ------- ‫ללמוד‬ 0
li---d l_____ l-l-o- ------ lilmod
Ma õppisin. ‫א-י ל--תי.‬ ‫___ ל______ ‫-נ- ל-ד-י-‬ ------------ ‫אני למדתי.‬ 0
a-i l--adet-. a__ l________ a-i l-m-d-t-. ------------- ani lamadeti.
Ma õppisin terve õhtu. ‫למדת--כל -ע-ב.‬ ‫_____ כ_ ה_____ ‫-מ-ת- כ- ה-ר-.- ---------------- ‫למדתי כל הערב.‬ 0
la-a-e-i -o- ha-e-ev. l_______ k__ h_______ l-m-d-t- k-l h-'-r-v- --------------------- lamadeti kol ha'erev.
töötama ‫-ע-וד‬ ‫______ ‫-ע-ו-‬ ------- ‫לעבוד‬ 0
l--av-d l______ l-'-v-d ------- la'avod
Ma töötasin. ‫-נ- --ד---‬ ‫___ ע______ ‫-נ- ע-ד-י-‬ ------------ ‫אני עבדתי.‬ 0
an-----d--i. a__ a_______ a-i a-a-e-i- ------------ ani avadeti.
Ma töötasin terve päeva. ‫-ב-ת---ל---ום.‬ ‫_____ כ_ ה_____ ‫-ב-ת- כ- ה-ו-.- ---------------- ‫עבדתי כל היום.‬ 0
a--de-- k-- -ayo-. a______ k__ h_____ a-a-e-i k-l h-y-m- ------------------ avadeti kol hayom.
sööma ‫לא-ול‬ ‫______ ‫-א-ו-‬ ------- ‫לאכול‬ 0
le'ekhol l_______ l-'-k-o- -------- le'ekhol
Ma sõin. ‫--- א-לת--‬ ‫___ א______ ‫-נ- א-ל-י-‬ ------------ ‫אני אכלתי.‬ 0
a-i --h--ti. a__ a_______ a-i a-h-l-i- ------------ ani akhalti.
Ma sõin kogu toidu ära. ‫--לת--א--כל--א-כ--‬ ‫_____ א_ כ_ ה______ ‫-כ-ת- א- כ- ה-ו-ל-‬ -------------------- ‫אכלתי את כל האוכל.‬ 0
a--a--i -- kol ha-o-hel. a______ e_ k__ h________ a-h-l-i e- k-l h-'-k-e-. ------------------------ akhalti et kol ha'okhel.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + heebrea (1-100) MP3 heebrea (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!