Vestmik

et Minevik 3   »   uk Минулий час 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [вісімдесят три]

83 [visimdesyat try]

Минулий час 3

Mynulyy̆ chas 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
helistama Те----нув--и Т___________ Т-л-ф-н-в-т- ------------ Телефонувати 0
Te----n-v--y T___________ T-l-f-n-v-t- ------------ Telefonuvaty
Ma helistasin. Я т-л--о----- - т-л-ф---в-ла. Я т__________ / т____________ Я т-л-ф-н-в-в / т-л-ф-н-в-л-. ----------------------------- Я телефонував / телефонувала. 0
Y--tel-f-nu-a- / --le-o---al-. Y_ t__________ / t____________ Y- t-l-f-n-v-v / t-l-f-n-v-l-. ------------------------------ YA telefonuvav / telefonuvala.
Ma olin terve selle aja telefonil. Я -есь-час-телефонув-в-/--елеф-нува--. Я в___ ч__ т__________ / т____________ Я в-с- ч-с т-л-ф-н-в-в / т-л-ф-н-в-л-. -------------------------------------- Я весь час телефонував / телефонувала. 0
Y- ---ʹ-------e-----uva--- --le---uv-la. Y_ v___ c___ t__________ / t____________ Y- v-s- c-a- t-l-f-n-v-v / t-l-f-n-v-l-. ---------------------------------------- YA vesʹ chas telefonuvav / telefonuvala.
küsima З-п--увати З_________ З-п-т-в-т- ---------- Запитувати 0
Z-p-----ty Z_________ Z-p-t-v-t- ---------- Zapytuvaty
Ma küsisin. Я -ап-тав - з--ит-ла. Я з______ / з________ Я з-п-т-в / з-п-т-л-. --------------------- Я запитав / запитала. 0
Y--zapy--v-- --py-al-. Y_ z______ / z________ Y- z-p-t-v / z-p-t-l-. ---------------------- YA zapytav / zapytala.
Ma olen alati küsinud. Я-----т-------з-п--у-ал- --в--и. Я з________ / з_________ з______ Я з-п-т-в-в / з-п-т-в-л- з-в-д-. -------------------------------- Я запитував / запитувала завжди. 0
YA za-y--va- -----yt-v-l- za-zh-y. Y_ z________ / z_________ z_______ Y- z-p-t-v-v / z-p-t-v-l- z-v-h-y- ---------------------------------- YA zapytuvav / zapytuvala zavzhdy.
jutustama Р-зп-в--а-и Р__________ Р-з-о-і-а-и ----------- Розповідати 0
Roz-ovida-y R__________ R-z-o-i-a-y ----------- Rozpovidaty
Ma jutustasin. Я --зпо-і--- --зп----а. Я р_______ / р_________ Я р-з-о-і- / р-з-о-і-а- ----------------------- Я розповів / розповіла. 0
Y--ro---v-- - ---pov---. Y_ r_______ / r_________ Y- r-z-o-i- / r-z-o-i-a- ------------------------ YA rozpoviv / rozpovila.
Ma jutustasin terve loo ära. Я ро--о-ів /-р-з-ов-ла -------тор-ю. Я р_______ / р________ ц___ і_______ Я р-з-о-і- / р-з-о-і-а ц-л- і-т-р-ю- ------------------------------------ Я розповів / розповіла цілу історію. 0
YA rozp-viv----ozpovi-a--si-u -s-o--yu. Y_ r_______ / r________ t____ i________ Y- r-z-o-i- / r-z-o-i-a t-i-u i-t-r-y-. --------------------------------------- YA rozpoviv / rozpovila tsilu istoriyu.
õppima Вч-т-ся В______ В-и-и-я ------- Вчитися 0
V----y--a V________ V-h-t-s-a --------- Vchytysya
Ma õppisin. Я-вчив---- вч-ла-я. Я в_____ / в_______ Я в-и-с- / в-и-а-я- ------------------- Я вчився / вчилася. 0
YA v----s-a---v--y-as-a. Y_ v_______ / v_________ Y- v-h-v-y- / v-h-l-s-a- ------------------------ YA vchyvsya / vchylasya.
Ma õppisin terve õhtu. Я вчи-с--- в-и-а-я ці--й--еч-р. Я в_____ / в______ ц____ в_____ Я в-и-с- / в-и-а-я ц-л-й в-ч-р- ------------------------------- Я вчився / вчилася цілий вечір. 0
YA -ch-v--a /----y-a-ya t-il------chir. Y_ v_______ / v________ t_____ v______ Y- v-h-v-y- / v-h-l-s-a t-i-y-̆ v-c-i-. --------------------------------------- YA vchyvsya / vchylasya tsilyy̆ vechir.
töötama П--ц--ати П________ П-а-ю-а-и --------- Працювати 0
Pr---y--a-y P__________ P-a-s-u-a-y ----------- Pratsyuvaty
Ma töötasin. Я--рацюв-- ---р-цю--ла. Я п_______ / п_________ Я п-а-ю-а- / п-а-ю-а-а- ----------------------- Я працював / працювала. 0
Y--pr-tsy---- /-pr----u----. Y_ p_________ / p___________ Y- p-a-s-u-a- / p-a-s-u-a-a- ---------------------------- YA pratsyuvav / pratsyuvala.
Ma töötasin terve päeva. Я п----ва- - пр---в-л-----------. Я п_______ / п________ в___ д____ Я п-а-ю-а- / п-а-ю-а-а в-с- д-н-. --------------------------------- Я працював / працювала весь день. 0
YA-p-a--y-------p-a---u--la --s-----ʹ. Y_ p_________ / p__________ v___ d____ Y- p-a-s-u-a- / p-a-s-u-a-a v-s- d-n-. -------------------------------------- YA pratsyuvav / pratsyuvala vesʹ denʹ.
sööma Їсти Ї___ Ї-т- ---- Їсти 0
I-s-y Ï___ I-s-y ----- Ïsty
Ma sõin. Я-з-ї--/ з’ї-а. Я з___ / з_____ Я з-ї- / з-ї-а- --------------- Я з’їв / з’їла. 0
YA z-----/ -ʺïl-. Y_ z___ / z_____ Y- z-i-v / z-i-l-. ------------------ YA zʺïv / zʺïla.
Ma sõin kogu toidu ära. Я-з’---- --ї-а ус--їжу. Я з___ / з____ у__ ї___ Я з-ї- / з-ї-а у-ю ї-у- ----------------------- Я з’їв / з’їла усю їжу. 0
YA---ï- - -ʺi-l-----u-ïz--. Y_ z___ / z____ u___ ï____ Y- z-i-v / z-i-l- u-y- i-z-u- ----------------------------- YA zʺïv / zʺïla usyu ïzhu.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ukraina (1-100) MP3 ukraina (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!