Vestmik

et Minevik 3   »   bg Минало време 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [осемдесет и три]

83 [osemdeset i tri]

Минало време 3

Minalo vreme 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
helistama з-ъ-- --оба-дам се -о-те----на з____ / о______ с_ п_ т_______ з-ъ-я / о-а-д-м с- п- т-л-ф-н- ------------------------------ звъня / обаждам се по телефона 0
z----a-- oba-h-----e -o tele-ona z_____ / o_______ s_ p_ t_______ z-y-y- / o-a-h-a- s- p- t-l-f-n- -------------------------------- zvynya / obazhdam se po telefona
Ma helistasin. А- -вън-- п- -е------. А_ з_____ п_ т________ А- з-ъ-я- п- т-л-ф-н-. ---------------------- Аз звънях по телефона. 0
Az --y----- p---e-ef-na. A_ z_______ p_ t________ A- z-y-y-k- p- t-l-f-n-. ------------------------ Az zvynyakh po telefona.
Ma olin terve selle aja telefonil. Го-ори--по тел--о------з---лото---е-е. Г______ п_ т_______ п___ ц_____ в_____ Г-в-р-х п- т-л-ф-н- п-е- ц-л-т- в-е-е- -------------------------------------- Говорих по телефона през цялото време. 0
Gov---k--p----l----a --ez-ts-a--t--vre-e. G_______ p_ t_______ p___ t_______ v_____ G-v-r-k- p- t-l-f-n- p-e- t-y-l-t- v-e-e- ----------------------------------------- Govorikh po telefona prez tsyaloto vreme.
küsima Пит-м П____ П-т-м ----- Питам 0
Pitam P____ P-t-m ----- Pitam
Ma küsisin. А--пи-а-. А_ п_____ А- п-т-х- --------- Аз питах. 0
Az ----kh. A_ p______ A- p-t-k-. ---------- Az pitakh.
Ma olen alati küsinud. А- п-с--------ит-х. А_ п________ п_____ А- п-с-о-н-о п-т-х- ------------------- Аз постоянно питах. 0
Az-p--t---nno -ita--. A_ p_________ p______ A- p-s-o-a-n- p-t-k-. --------------------- Az postoyanno pitakh.
jutustama Р-з-а-вам Р________ Р-з-а-в-м --------- Разказвам 0
Ra--a-v-m R________ R-z-a-v-m --------- Razkazvam
Ma jutustasin. А- р-з-аз-а-. А_ р_________ А- р-з-а-в-х- ------------- Аз разказвах. 0
Az ra-ka-va-h. A_ r__________ A- r-z-a-v-k-. -------------- Az razkazvakh.
Ma jutustasin terve loo ära. А--ра--аза- ц--ата -ст--и-. А_ р_______ ц_____ и_______ А- р-з-а-а- ц-л-т- и-т-р-я- --------------------------- Аз разказах цялата история. 0
A--raz--z-kh t--a--ta-----riy-. A_ r________ t_______ i________ A- r-z-a-a-h t-y-l-t- i-t-r-y-. ------------------------------- Az razkazakh tsyalata istoriya.
õppima Уча У__ У-а --- Уча 0
Ucha U___ U-h- ---- Ucha
Ma õppisin. А--учих. А_ у____ А- у-и-. -------- Аз учих. 0
A- -c----. A_ u______ A- u-h-k-. ---------- Az uchikh.
Ma õppisin terve õhtu. А- уч-х--я-а ве---. А_ у___ ц___ в_____ А- у-и- ц-л- в-ч-р- ------------------- Аз учих цяла вечер. 0
A- u----h --y-l---ech--. A_ u_____ t_____ v______ A- u-h-k- t-y-l- v-c-e-. ------------------------ Az uchikh tsyala vecher.
töötama Ра-о-я Р_____ Р-б-т- ------ Работя 0
Ra--t-a R______ R-b-t-a ------- Rabotya
Ma töötasin. Аз --бо-и-. А_ р_______ А- р-б-т-х- ----------- Аз работих. 0
A- -a-o--k-. A_ r________ A- r-b-t-k-. ------------ Az rabotikh.
Ma töötasin terve päeva. Аз ---от----я--д-н. А_ р______ ц__ д___ А- р-б-т-х ц-л д-н- ------------------- Аз работих цял ден. 0
A----b-tik- --yal--e-. A_ r_______ t____ d___ A- r-b-t-k- t-y-l d-n- ---------------------- Az rabotikh tsyal den.
sööma Я- Я_ Я- -- Ям 0
Y-m Y__ Y-m --- Yam
Ma sõin. Аз---о-. А_ я____ А- я-о-. -------- Аз ядох. 0
A--y----h. A_ y______ A- y-d-k-. ---------- Az yadokh.
Ma sõin kogu toidu ära. А- --------с-ч-----х-ана. А_ и_____ в_______ х_____ А- и-я-о- в-и-к-т- х-а-а- ------------------------- Аз изядох всичката храна. 0
A--izya-okh --ic-k--- k-r-na. A_ i_______ v________ k______ A- i-y-d-k- v-i-h-a-a k-r-n-. ----------------------------- Az izyadokh vsichkata khrana.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + bulgaaria (1-100) MP3 bulgaaria (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!