Vestmik

et Minevik 3   »   no Fortid 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [åttitre]

Fortid 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
helistama ri--e r____ r-n-e ----- ringe 0
Ma helistasin. J---har-r-n-t. J__ h__ r_____ J-g h-r r-n-t- -------------- Jeg har ringt. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. J-g-h-r---n-t---le tiden. J__ h__ r____ h___ t_____ J-g h-r r-n-t h-l- t-d-n- ------------------------- Jeg har ringt hele tiden. 0
küsima s--rre s_____ s-ø-r- ------ spørre 0
Ma küsisin. Jeg -a- sp-r-. J__ h__ s_____ J-g h-r s-u-t- -------------- Jeg har spurt. 0
Ma olen alati küsinud. J-g--ar-all-id spu-t. J__ h__ a_____ s_____ J-g h-r a-l-i- s-u-t- --------------------- Jeg har alltid spurt. 0
jutustama f-rt-lle f_______ f-r-e-l- -------- fortelle 0
Ma jutustasin. J-g h-----r---t de-. J__ h__ f______ d___ J-g h-r f-r-a-t d-t- -------------------- Jeg har fortalt det. 0
Ma jutustasin terve loo ära. J-g -a-----ta-t -e-e h-s-----n. J__ h__ f______ h___ h_________ J-g h-r f-r-a-t h-l- h-s-o-i-n- ------------------------------- Jeg har fortalt hele historien. 0
õppima lære /--e-e l___ / l___ l-r- / l-s- ----------- lære / lese 0
Ma õppisin. J-- -ar---r- /----t. J__ h__ l___ / l____ J-g h-r l-r- / l-s-. -------------------- Jeg har lært / lest. 0
Ma õppisin terve õhtu. J-g-ha------ /--e-t hel----e----. J__ h__ l___ / l___ h___ k_______ J-g h-r l-r- / l-s- h-l- k-e-d-n- --------------------------------- Jeg har lært / lest hele kvelden. 0
töötama j--be j____ j-b-e ----- jobbe 0
Ma töötasin. Jeg--a- j-bb--. J__ h__ j______ J-g h-r j-b-e-. --------------- Jeg har jobbet. 0
Ma töötasin terve päeva. Jeg ha----bbet ---e----en. J__ h__ j_____ h___ d_____ J-g h-r j-b-e- h-l- d-g-n- -------------------------- Jeg har jobbet hele dagen. 0
sööma s---e s____ s-i-e ----- spise 0
Ma sõin. Je- -ar-s-ist. J__ h__ s_____ J-g h-r s-i-t- -------------- Jeg har spist. 0
Ma sõin kogu toidu ära. J-- -ar -p--t-op-. J__ h__ s____ o___ J-g h-r s-i-t o-p- ------------------ Jeg har spist opp. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!