Vestmik

et Minevik 3   »   sv Förfluten tid 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [åttiotre]

Förfluten tid 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
helistama r-n-a r____ r-n-a ----- ringa 0
Ma helistasin. Ja---ar ---g-. J__ h__ r_____ J-g h-r r-n-t- -------------- Jag har ringt. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. Jag ha---i--t ---- ----n. J__ h__ r____ h___ t_____ J-g h-r r-n-t h-l- t-d-n- ------------------------- Jag har ringt hela tiden. 0
küsima f---a f____ f-å-a ----- fråga 0
Ma küsisin. Jag ha--fråg-t. J__ h__ f______ J-g h-r f-å-a-. --------------- Jag har frågat. 0
Ma olen alati küsinud. Jag-h---a-l--d---å--t. J__ h__ a_____ f______ J-g h-r a-l-i- f-å-a-. ---------------------- Jag har alltid frågat. 0
jutustama berätta b______ b-r-t-a ------- berätta 0
Ma jutustasin. J-- --r--e-ä----. J__ h__ b________ J-g h-r b-r-t-a-. ----------------- Jag har berättat. 0
Ma jutustasin terve loo ära. J-- -a--b-r--tat--e-- -isto-ie-. J__ h__ b_______ h___ h_________ J-g h-r b-r-t-a- h-l- h-s-o-i-n- -------------------------------- Jag har berättat hela historien. 0
õppima stu-e-a s______ s-u-e-a ------- studera 0
Ma õppisin. J---h-- stu-era-. J__ h__ s________ J-g h-r s-u-e-a-. ----------------- Jag har studerat. 0
Ma õppisin terve õhtu. Ja- -ar s--d--at-he-a -väll-n. J__ h__ s_______ h___ k_______ J-g h-r s-u-e-a- h-l- k-ä-l-n- ------------------------------ Jag har studerat hela kvällen. 0
töötama ar--ta a_____ a-b-t- ------ arbeta 0
Ma töötasin. J-g--ar---b--a-. J__ h__ a_______ J-g h-r a-b-t-t- ---------------- Jag har arbetat. 0
Ma töötasin terve päeva. Ja- har-ar-et-t -ela -age-. J__ h__ a______ h___ d_____ J-g h-r a-b-t-t h-l- d-g-n- --------------------------- Jag har arbetat hela dagen. 0
sööma äta ä__ ä-a --- äta 0
Ma sõin. Jag-ha- -t--. J__ h__ ä____ J-g h-r ä-i-. ------------- Jag har ätit. 0
Ma sõin kogu toidu ära. J-----r-ät----p--hel- mate-. J__ h__ ä___ u__ h___ m_____ J-g h-r ä-i- u-p h-l- m-t-n- ---------------------------- Jag har ätit upp hela maten. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!