Vestmik

et Minevik 3   »   ka წარსული 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [ოთხმოცდასამი]

83 [otkhmotsdasami]

წარსული 3

ts'arsuli 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti gruusia Mängi Rohkem
helistama ტ-ლ-ფო--- დარეკვა ტ________ დ______ ტ-ლ-ფ-ნ-ე დ-რ-კ-ა ----------------- ტელეფონზე დარეკვა 0
t'e-epo--- da----va t_________ d_______ t-e-e-o-z- d-r-k-v- ------------------- t'eleponze darek'va
Ma helistasin. და--ეკე. დ_______ დ-ვ-ე-ე- -------- დავრეკე. 0
dav-e--e. d________ d-v-e-'-. --------- davrek'e.
Ma olin terve selle aja telefonil. სულ -ელე--ნზ-----პ-რ------. ს__ ტ________ ვ____________ ს-ლ ტ-ლ-ფ-ნ-ე ვ-ა-ა-ა-ო-დ-. --------------------------- სულ ტელეფონზე ვლაპარაკობდი. 0
s-- t'-l--on-e v-ap'a--k-o--i. s__ t_________ v______________ s-l t-e-e-o-z- v-a-'-r-k-o-d-. ------------------------------ sul t'eleponze vlap'arak'obdi.
küsima შ-კ--ხ-ა შ_______ შ-კ-თ-ვ- -------- შეკითხვა 0
s--k'i--hva s__________ s-e-'-t-h-a ----------- shek'itkhva
Ma küsisin. ვ--ით--. ვ_______ ვ-კ-თ-ე- -------- ვიკითხე. 0
vik---k--. v_________ v-k-i-k-e- ---------- vik'itkhe.
Ma olen alati küsinud. ს-- ვ---ხულო---. ს__ ვ___________ ს-ლ ვ-ი-ხ-ლ-ბ-ი- ---------------- სულ ვკითხულობდი. 0
sul -k'it--u-o-d-. s__ v_____________ s-l v-'-t-h-l-b-i- ------------------ sul vk'itkhulobdi.
jutustama თხრო-ა თ_____ თ-რ-ბ- ------ თხრობა 0
t---oba t______ t-h-o-a ------- tkhroba
Ma jutustasin. მო-ყევი. მ_______ მ-ვ-ე-ი- -------- მოვყევი. 0
mo--evi. m_______ m-v-e-i- -------- movqevi.
Ma jutustasin terve loo ära. ს-ლ--ყვ--ოდ-. ს__ ვ________ ს-ლ ვ-ვ-ბ-დ-. ------------- სულ ვყვებოდი. 0
s-l vqve-o--. s__ v________ s-l v-v-b-d-. ------------- sul vqvebodi.
õppima სწ--ლა ს_____ ს-ა-ლ- ------ სწავლა 0
st-'a--a s_______ s-s-a-l- -------- sts'avla
Ma õppisin. ვ--წა-ლე. ვ________ ვ-ს-ა-ლ-. --------- ვისწავლე. 0
vi-------e. v__________ v-s-s-a-l-. ----------- vists'avle.
Ma õppisin terve õhtu. მთე---ს---მო-ვსწავ-ობ--. მ____ ს_____ ვ__________ მ-ე-ი ს-ღ-მ- ვ-წ-ვ-ო-დ-. ------------------------ მთელი საღამო ვსწავლობდი. 0
mte-- sa-h--- -s-s-avlo---. m____ s______ v____________ m-e-i s-g-a-o v-t-'-v-o-d-. --------------------------- mteli saghamo vsts'avlobdi.
töötama მ--ა-ბა მ______ მ-შ-ო-ა ------- მუშაობა 0
m-s--o-a m_______ m-s-a-b- -------- mushaoba
Ma töötasin. ვ-მუ-ა--. ვ________ ვ-მ-შ-ვ-. --------- ვიმუშავე. 0
v-m-s----. v_________ v-m-s-a-e- ---------- vimushave.
Ma töötasin terve päeva. მ-ელ- -ღე-ვი-უ----. მ____ დ__ ვ________ მ-ე-ი დ-ე ვ-მ-შ-ვ-. ------------------- მთელი დღე ვიმუშავე. 0
mt--i-d-h--v-m--h-ve. m____ d___ v_________ m-e-i d-h- v-m-s-a-e- --------------------- mteli dghe vimushave.
sööma ჭ--ა ჭ___ ჭ-მ- ---- ჭამა 0
ch-a-a c_____ c-'-m- ------ ch'ama
Ma sõin. ვ-ა--. ვ_____ ვ-ა-ე- ------ ვჭამე. 0
v-h-am-. v_______ v-h-a-e- -------- vch'ame.
Ma sõin kogu toidu ära. სა--ე---სუ--შ------. ს______ ს__ შ_______ ს-ჭ-ე-ი ს-ლ შ-ვ-ა-ე- -------------------- საჭმელი სულ შევჭამე. 0
sa-h-mel- s---s---ch--m-. s________ s__ s__________ s-c-'-e-i s-l s-e-c-'-m-. ------------------------- sach'meli sul shevch'ame.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + gruusia (1-100) MP3 gruusia (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!