Vestmik

et Minevik 3   »   ar ‫صيغة الماضي 3‬

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

‫83 [ثلاثة وثمانون]‬

83 [thlathat wathamanun]

‫صيغة الماضي 3‬

syghat almadi 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti araabia Mängi Rohkem
helistama يهاتف. ي_____ ي-ا-ف- ------ يهاتف. 0
y--at-f. y_______ y-h-t-f- -------- yahatif.
Ma helistasin. ‫ل-- ا-----هات---ً-‬ ‫___ ا____ ه_______ ‫-ق- ا-ص-ت ه-ت-ي-ً-‬ -------------------- ‫لقد اتصلت هاتفياً.‬ 0
l-ad ---a---at -atf-a-n. l___ a________ h________ l-a- a-t-s-l-t h-t-y-a-. ------------------------ lqad aitasalat hatfyaan.
Ma olin terve selle aja telefonil. ‫---لت -ا--ا---طيلة--ل--ت.‬ ‫_____ ب______ ط___ ا______ ‫-ت-ل- ب-ل-ا-ف ط-ل- ا-و-ت-‬ --------------------------- ‫اتصلت بالهاتف طيلة الوقت.‬ 0
ata---at bi-l---if t--at--l-a-ta. a_______ b________ t____ a_______ a-a-i-a- b-a-h-t-f t-l-t a-w-q-a- --------------------------------- atasilat bialhatif tilat alwaqta.
küsima يس-ل. ي____ ي-أ-. ----- يسأل. 0
ya---l. y______ y-s-a-. ------- yas'al.
Ma küsisin. ‫-د-س----‬ ‫__ س_____ ‫-د س-ل-.- ---------- ‫قد سألت.‬ 0
qd--a--l--. q_ s_______ q- s-'-l-a- ----------- qd sa'alta.
Ma olen alati küsinud. ‫ك-ت دا---ً--سأل.‬ ‫___ د____ أ_____ ‫-ن- د-ئ-ا- أ-أ-.- ------------------ ‫كنت دائماً أسأل.‬ 0
k-nt-d-ym-an '-s-al. k___ d______ '______ k-n- d-y-a-n '-s-a-. -------------------- kunt daymaan 'as'al.
jutustama يحكي-----. ي___ ي____ ي-ك- ي-و-. ---------- يحكي يروي. 0
yah-- -a--i. y____ y_____ y-h-i y-r-i- ------------ yahki yarwi.
Ma jutustasin. ‫------يت.‬ ‫___ ر_____ ‫-ق- ر-ي-.- ----------- ‫لقد رويت.‬ 0
l-a- r----. l___ r_____ l-a- r-w-t- ----------- lqad rawit.
Ma jutustasin terve loo ära. ‫لق--روي--ا--ص- ب-ا----.‬ ‫___ ر___ ا____ ب________ ‫-ق- ر-ي- ا-ق-ة ب-ا-ل-ا-‬ ------------------------- ‫لقد رويت القصة بكاملها.‬ 0
lqa- r-wa-t-a-qis-t ---a--l---. l___ r_____ a______ b__________ l-a- r-w-y- a-q-s-t b-k-m-l-h-. ------------------------------- lqad rawayt alqisat bikamiliha.
õppima ي-ع-م-ي-ا--. ي____ ي_____ ي-ع-م ي-ا-ر- ------------ يتعلم يذاكر. 0
y-t---la- -a-ha-i-. y________ y________ y-t-e-l-m y-d-a-i-. ------------------- yataealam yadhakir.
Ma õppisin. ‫لقد ت--مت-- ---ر--‬ ‫___ ت____ / ذ______ ‫-ق- ت-ل-ت / ذ-ك-ت-‬ -------------------- ‫لقد تعلمت / ذاكرت.‬ 0
l-ad--ae-am- /-dhak-r-a. l___ t______ / d________ l-a- t-e-a-t / d-a-a-t-. ------------------------ lqad taelamt / dhakarta.
Ma õppisin terve õhtu. ‫ل-د-ذ-----ط-ل-----س---‬ ‫___ ذ____ ط___ ا_______ ‫-ق- ذ-ك-ت ط-ل- ا-م-ا-.- ------------------------ ‫لقد ذاكرت طيلة المساء.‬ 0
l-ad d-----t --lat -l------. l___ d______ t____ a________ l-a- d-a-a-t t-l-t a-m-s-'-. ---------------------------- lqad dhakart tilat almasa'a.
töötama يش-غل. ي_____ ي-ت-ل- ------ يشتغل. 0
ya-----h-l. y__________ y-s-t-g-i-. ----------- yashtaghil.
Ma töötasin. ‫------تغل--‬ ‫___ ا_______ ‫-ق- ا-ت-ل-.- ------------- ‫لقد اشتغلت.‬ 0
lqa- a--t-g--la-a. l___ a____________ l-a- a-h-a-h-l-t-. ------------------ lqad ashtaghalata.
Ma töötasin terve päeva. ‫-قد-اش--لت ط-لة ا-ن--ر-‬ ‫___ ا_____ ط___ ا_______ ‫-ق- ا-ت-ل- ط-ل- ا-ن-ا-.- ------------------------- ‫لقد اشتغلت طيلة النهار.‬ 0
l-a- -------h---- -i--t--l--ha-. l___ a___________ t____ a_______ l-a- a-s-t-g-a-a- t-l-t a-n-h-r- -------------------------------- lqad aishtaghalat tilat alnahar.
sööma يأ-ل. ي____ ي-ك-. ----- يأكل. 0
ya--l. y_____ y-k-l- ------ yakul.
Ma sõin. ‫-قد أ-ل--‬ ‫___ أ_____ ‫-ق- أ-ل-.- ----------- ‫لقد أكلت.‬ 0
l-a--'ak---a. l___ '_______ l-a- '-k-a-a- ------------- lqad 'aklata.
Ma sõin kogu toidu ära. ‫لقد --ل- -ل-ا---ام.‬ ‫___ أ___ ك_ ا_______ ‫-ق- أ-ل- ك- ا-ط-ا-.- --------------------- ‫لقد أكلت كل الطعام.‬ 0
l--d-'aka-a----u alt--ama. l___ '______ k__ a________ l-a- '-k-l-t k-u a-t-e-m-. -------------------------- lqad 'akalat klu altaeama.

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!