Vestmik

et Minevik 3   »   nl Verleden tijd 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [drieëntachtig]

Verleden tijd 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
helistama tel--o-er-n t__________ t-l-f-n-r-n ----------- telefoneren 0
Ma helistasin. I- h-b-g-t-lefo--erd. I_ h__ g_____________ I- h-b g-t-l-f-n-e-d- --------------------- Ik heb getelefoneerd. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. I- heb de he-- t----g-t-lefo--e--. I_ h__ d_ h___ t___ g_____________ I- h-b d- h-l- t-j- g-t-l-f-n-e-d- ---------------------------------- Ik heb de hele tijd getelefoneerd. 0
küsima vr-g-n v_____ v-a-e- ------ vragen 0
Ma küsisin. I- --b -ev----d. I_ h__ g________ I- h-b g-v-a-g-. ---------------- Ik heb gevraagd. 0
Ma olen alati küsinud. Ik-h-- s-eeds---v-aa--. I_ h__ s_____ g________ I- h-b s-e-d- g-v-a-g-. ----------------------- Ik heb steeds gevraagd. 0
jutustama ve------n v________ v-r-e-l-n --------- vertellen 0
Ma jutustasin. I- -e--ve--e--. I_ h__ v_______ I- h-b v-r-e-d- --------------- Ik heb verteld. 0
Ma jutustasin terve loo ära. Ik--eb-h---h-l- -erha-l---rt-l-. I_ h__ h__ h___ v______ v_______ I- h-b h-t h-l- v-r-a-l v-r-e-d- -------------------------------- Ik heb het hele verhaal verteld. 0
õppima l-r-n l____ l-r-n ----- leren 0
Ma õppisin. I----b------r-. I_ h__ g_______ I- h-b g-l-e-d- --------------- Ik heb geleerd. 0
Ma õppisin terve õhtu. I- he- d- h------o----ele--d. I_ h__ d_ h___ a____ g_______ I- h-b d- h-l- a-o-d g-l-e-d- ----------------------------- Ik heb de hele avond geleerd. 0
töötama wer-en w_____ w-r-e- ------ werken 0
Ma töötasin. I- -e-------kt. I_ h__ g_______ I- h-b g-w-r-t- --------------- Ik heb gewerkt. 0
Ma töötasin terve päeva. I----b-de h--e-da--g-----t. I_ h__ d_ h___ d__ g_______ I- h-b d- h-l- d-g g-w-r-t- --------------------------- Ik heb de hele dag gewerkt. 0
sööma et-n e___ e-e- ---- eten 0
Ma sõin. I- h-----g-t-n. I_ h__ g_______ I- h-b g-g-t-n- --------------- Ik heb gegeten. 0
Ma sõin kogu toidu ära. I- -eb het e----h-le-aal -pgegete-. I_ h__ h__ e___ h_______ o_________ I- h-b h-t e-e- h-l-m-a- o-g-g-t-n- ----------------------------------- Ik heb het eten helemaal opgegeten. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!