Vestmik

et Minevik 3   »   da Datid 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [treogfirs]

Datid 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
helistama tale-i--e-e-o--n t___ i t________ t-l- i t-l-f-n-n ---------------- tale i telefonen 0
Ma helistasin. Jeg -ar--a-t i -e--f--. J__ h__ t___ i t_______ J-g h-r t-l- i t-l-f-n- ----------------------- Jeg har talt i telefon. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. J-g har --l- i -e-ef-- h-l- --den. J__ h__ t___ i t______ h___ t_____ J-g h-r t-l- i t-l-f-n h-l- t-d-n- ---------------------------------- Jeg har talt i telefon hele tiden. 0
küsima s--r-e s_____ s-ø-g- ------ spørge 0
Ma küsisin. Je----- -pu-gt. J__ h__ s______ J-g h-r s-u-g-. --------------- Jeg har spurgt. 0
Ma olen alati küsinud. J-g-ha- ---i- spur-t. J__ h__ a____ s______ J-g h-r a-t-d s-u-g-. --------------------- Jeg har altid spurgt. 0
jutustama f-r-æ--e f_______ f-r-æ-l- -------- fortælle 0
Ma jutustasin. Jeg-h-----r--l-. J__ h__ f_______ J-g h-r f-r-a-t- ---------------- Jeg har fortalt. 0
Ma jutustasin terve loo ära. Jeg har--o--alt--e-- ----or-e-. J__ h__ f______ h___ h_________ J-g h-r f-r-a-t h-l- h-s-o-i-n- ------------------------------- Jeg har fortalt hele historien. 0
õppima st--ere - læ-e -ek---r s______ / l___ l______ s-u-e-e / l-s- l-k-i-r ---------------------- studere / læse lektier 0
Ma õppisin. J-g --r--t----e-----æ-----k--er. J__ h__ s_______ / l___ l_______ J-g h-r s-u-e-e- / l-s- l-k-i-r- -------------------------------- Jeg har studeret / læst lektier. 0
Ma õppisin terve õhtu. J-g h-r-s-uder---- --st-l----e---e-e-a---nen. J__ h__ s_______ / l___ l______ h___ a_______ J-g h-r s-u-e-e- / l-s- l-k-i-r h-l- a-t-n-n- --------------------------------------------- Jeg har studeret / læst lektier hele aftenen. 0
töötama arbejde a______ a-b-j-e ------- arbejde 0
Ma töötasin. J-----r a-b---et. J__ h__ a________ J-g h-r a-b-j-e-. ----------------- Jeg har arbejdet. 0
Ma töötasin terve päeva. Je- -ar--rb-jd-t he-e-d-g--. J__ h__ a_______ h___ d_____ J-g h-r a-b-j-e- h-l- d-g-n- ---------------------------- Jeg har arbejdet hele dagen. 0
sööma s--se s____ s-i-e ----- spise 0
Ma sõin. Je----r -p-s-. J__ h__ s_____ J-g h-r s-i-t- -------------- Jeg har spist. 0
Ma sõin kogu toidu ära. J-- -ar -pis--a---ad-n. J__ h__ s____ a_ m_____ J-g h-r s-i-t a- m-d-n- ----------------------- Jeg har spist al maden. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!