Vestmik

et Minevik 3   »   hi भूतकाल ३

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

८३ [तिरासी]

83 [tiraasee]

भूतकाल ३

bhootakaal 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hindi Mängi Rohkem
helistama टेल-फो- करना टे___ क__ ट-ल-फ-न क-न- ------------ टेलिफोन करना 0
te-ipho--ka---a t_______ k_____ t-l-p-o- k-r-n- --------------- teliphon karana
Ma helistasin. म-ं-े ट---फोन क--ा मैं_ टे___ कि_ म-ं-े ट-ल-फ-न क-य- ------------------ मैंने टेलिफोन किया 0
m--n-- -e--------iya m_____ t_______ k___ m-i-n- t-l-p-o- k-y- -------------------- mainne teliphon kiya
Ma olin terve selle aja telefonil. मै--े प--ा-स-य-ट--िफो--क-या मैं_ पू_ स__ टे___ कि_ म-ं-े प-र- स-य ट-ल-फ-न क-य- --------------------------- मैंने पूरा समय टेलिफोन किया 0
ma--n- -oor--s------elip--- kiya m_____ p____ s____ t_______ k___ m-i-n- p-o-a s-m-y t-l-p-o- k-y- -------------------------------- mainne poora samay teliphon kiya
küsima प-छ-ा पू__ प-छ-ा ----- पूछना 0
pooc-hana p________ p-o-h-a-a --------- poochhana
Ma küsisin. मैंने -ूछा मैं_ पू_ म-ं-े प-छ- ---------- मैंने पूछा 0
m--nne --o---a m_____ p______ m-i-n- p-o-h-a -------------- mainne poochha
Ma olen alati küsinud. म--न- ह--श- प-छा मैं_ ह__ पू_ म-ं-े ह-े-ा प-छ- ---------------- मैंने हमेशा पूछा 0
m-i--e-ha-e--a-p-oc--a m_____ h______ p______ m-i-n- h-m-s-a p-o-h-a ---------------------- mainne hamesha poochha
jutustama स--ाना सु__ स-न-न- ------ सुनाना 0
su--a-a s______ s-n-a-a ------- sunaana
Ma jutustasin. म-ं-----न--ा मैं_ सु__ म-ं-े स-न-य- ------------ मैंने सुनाया 0
m-in---s-n-aya m_____ s______ m-i-n- s-n-a-a -------------- mainne sunaaya
Ma jutustasin terve loo ära. म--ने-प--ी --ानी-स-नाई मैं_ पू_ क__ सु__ म-ं-े प-र- क-ा-ी स-न-ई ---------------------- मैंने पूरी कहानी सुनाई 0
m-in-e p--r----ah----- su---e m_____ p_____ k_______ s_____ m-i-n- p-o-e- k-h-a-e- s-n-e- ----------------------------- mainne pooree kahaanee sunaee
õppima सीखना सी__ स-ख-ा ----- सीखना 0
se-khana s_______ s-e-h-n- -------- seekhana
Ma õppisin. म-ंन--स--ा मैं_ सी_ म-ं-े स-ख- ---------- मैंने सीखा 0
ma-n---see--a m_____ s_____ m-i-n- s-e-h- ------------- mainne seekha
Ma õppisin terve õhtu. म--न---ा- भर--ीखा मैं_ शा_ भ_ सी_ म-ं-े श-म भ- स-ख- ----------------- मैंने शाम भर सीखा 0
mai--e s--am-bh----eekha m_____ s____ b___ s_____ m-i-n- s-a-m b-a- s-e-h- ------------------------ mainne shaam bhar seekha
töötama काम ---ा का_ क__ क-म क-न- -------- काम करना 0
k--m------a k___ k_____ k-a- k-r-n- ----------- kaam karana
Ma töötasin. म--ने-क-म--िया मैं_ का_ कि_ म-ं-े क-म क-य- -------------- मैंने काम किया 0
m--------a- -iya m_____ k___ k___ m-i-n- k-a- k-y- ---------------- mainne kaam kiya
Ma töötasin terve päeva. मैं---प-रा -िन-------या मैं_ पू_ दि_ का_ कि_ म-ं-े प-र- द-न क-म क-य- ----------------------- मैंने पूरा दिन काम किया 0
mainne poora -i---aam ---a m_____ p____ d__ k___ k___ m-i-n- p-o-a d-n k-a- k-y- -------------------------- mainne poora din kaam kiya
sööma खाना खा_ ख-न- ---- खाना 0
k---na k_____ k-a-n- ------ khaana
Ma sõin. मैंने -ा-ा मैं_ खा_ म-ं-े ख-य- ---------- मैंने खाया 0
mai----kha-ya m_____ k_____ m-i-n- k-a-y- ------------- mainne khaaya
Ma sõin kogu toidu ära. मैंन- -ा-ा---ना-खा-ा मैं_ सा_ खा_ खा_ म-ं-े स-र- ख-न- ख-य- -------------------- मैंने सारा खाना खाया 0
m-in-e s--r- -h-an- k-a--a m_____ s____ k_____ k_____ m-i-n- s-a-a k-a-n- k-a-y- -------------------------- mainne saara khaana khaaya

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hindi (1-100) MP3 hindi (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!