Vestmik

et Minevik 3   »   mk Минато време 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [осумдесет и три]

83 [osoomdyesyet i tri]

Минато време 3

Minato vryemye 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti makedoonia Mängi Rohkem
helistama т-л-фони-а т_________ т-л-ф-н-р- ---------- телефонира 0
t-e-y-fo-ira t___________ t-e-y-f-n-r- ------------ tyelyefonira
Ma helistasin. Ја--т---фо----в. Ј__ т___________ Ј-с т-л-ф-н-р-в- ---------------- Јас телефонирав. 0
Јas -yel--fo-i-a-. Ј__ t_____________ Ј-s t-e-y-f-n-r-v- ------------------ Јas tyelyefonirav.
Ma olin terve selle aja telefonil. Ја- ц--о в---- т-л----ир--. Ј__ ц___ в____ т___________ Ј-с ц-л- в-е-е т-л-ф-н-р-в- --------------------------- Јас цело време телефонирав. 0
Ј---tzyelo ----mye t----------a-. Ј__ t_____ v______ t_____________ Ј-s t-y-l- v-y-m-e t-e-y-f-n-r-v- --------------------------------- Јas tzyelo vryemye tyelyefonirav.
küsima пра---а п______ п-а-у-а ------- прашува 0
p---hoo-a p________ p-a-h-o-a --------- prashoova
Ma küsisin. Јас --а-а-. Ј__ п______ Ј-с п-а-а-. ----------- Јас прашав. 0
Ј-s prash--. Ј__ p_______ Ј-s p-a-h-v- ------------ Јas prashav.
Ma olen alati küsinud. Ја-----о--ш -рашу---. Ј__ с______ п________ Ј-с с-к-г-ш п-а-у-а-. --------------------- Јас секогаш прашував. 0
Ј-s sy-k-g---h -ra-h-ova-. Ј__ s_________ p__________ Ј-s s-e-o-u-s- p-a-h-o-a-. -------------------------- Јas syekoguash prashoovav.
jutustama раск-ж-ва р________ р-с-а-у-а --------- раскажува 0
r-s--ʐ---a r_________ r-s-a-o-v- ---------- raskaʐoova
Ma jutustasin. Ј---рас-а-ува-. Ј__ р__________ Ј-с р-с-а-у-а-. --------------- Јас раскажував. 0
Јas ra-k-ʐo-va-. Ј__ r___________ Ј-s r-s-a-o-v-v- ---------------- Јas raskaʐoovav.
Ma jutustasin terve loo ära. Ја- -а ра-к-жав це-ат--п--казн-. Ј__ ј_ р_______ ц_____ п________ Ј-с ј- р-с-а-а- ц-л-т- п-и-а-н-. -------------------------------- Јас ја раскажав целата приказна. 0
Ј-- -a ras--ʐ---tzye--t- prikaz-a. Ј__ ј_ r_______ t_______ p________ Ј-s ј- r-s-a-a- t-y-l-t- p-i-a-n-. ---------------------------------- Јas јa raskaʐav tzyelata prikazna.
õppima у-и у__ у-и --- учи 0
oo--i o____ o-c-i ----- oochi
Ma õppisin. Ја-----в. Ј__ у____ Ј-с у-е-. --------- Јас учев. 0
Јas -o-hyev. Ј__ o_______ Ј-s o-c-y-v- ------------ Јas oochyev.
Ma õppisin terve õhtu. Јас-у--в цела --че-. Ј__ у___ ц___ в_____ Ј-с у-е- ц-л- в-ч-р- -------------------- Јас учев цела вечер. 0
Ј-s-oo----v-tzye-- vyech---. Ј__ o______ t_____ v________ Ј-s o-c-y-v t-y-l- v-e-h-e-. ---------------------------- Јas oochyev tzyela vyechyer.
töötama р-б-ти р_____ р-б-т- ------ работи 0
raboti r_____ r-b-t- ------ raboti
Ma töötasin. Ј-с --бо-ев. Ј__ р_______ Ј-с р-б-т-в- ------------ Јас работев. 0
Јa- ---o---v. Ј__ r________ Ј-s r-b-t-e-. ------------- Јas rabotyev.
Ma töötasin terve päeva. Јас--аб-те- цел д-н. Ј__ р______ ц__ д___ Ј-с р-б-т-в ц-л д-н- -------------------- Јас работев цел ден. 0
Ј-- --b-t-e--t-ye- ----. Ј__ r_______ t____ d____ Ј-s r-b-t-e- t-y-l d-e-. ------------------------ Јas rabotyev tzyel dyen.
sööma јаде ј___ ј-д- ---- јаде 0
ј-dye ј____ ј-d-e ----- јadye
Ma sõin. Јас--а--в. Ј__ ј_____ Ј-с ј-д-в- ---------- Јас јадев. 0
Ј-- -ad---. Ј__ ј______ Ј-s ј-d-e-. ----------- Јas јadyev.
Ma sõin kogu toidu ära. Ј-- го -з---в--е-ото-ј----е. Ј__ г_ и_____ ц_____ ј______ Ј-с г- и-е-о- ц-л-т- ј-д-њ-. ---------------------------- Јас го изедов целото јадење. 0
Јa--gu--izy--o--tzye--t- ----e-ye. Ј__ g__ i______ t_______ ј________ Ј-s g-o i-y-d-v t-y-l-t- ј-d-e-y-. ---------------------------------- Јas guo izyedov tzyeloto јadyeњye.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + makedoonia (1-100) MP3 makedoonia (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!