Vestmik

et Minevik 3   »   af Verlede tyd 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [drie en tagtig]

Verlede tyd 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
helistama bel b__ b-l --- bel 0
Ma helistasin. Ek-he- -----. E_ h__ g_____ E- h-t g-b-l- ------------- Ek het gebel. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. E----s-die-hee--t---o- d-- t-l---on. E_ w__ d__ h___ t__ o_ d__ t________ E- w-s d-e h-e- t-d o- d-e t-l-f-o-. ------------------------------------ Ek was die heel tyd op die telefoon. 0
küsima vra v__ v-a --- vra 0
Ma küsisin. Ek-he- g-v-a. E_ h__ g_____ E- h-t g-v-a- ------------- Ek het gevra. 0
Ma olen alati küsinud. Ek--e--alty- -evra. E_ h__ a____ g_____ E- h-t a-t-d g-v-a- ------------------- Ek het altyd gevra. 0
jutustama ver-el v_____ v-r-e- ------ vertel 0
Ma jutustasin. E--he--v-rt-l. E_ h__ v______ E- h-t v-r-e-. -------------- Ek het vertel. 0
Ma jutustasin terve loo ära. Ek-het--i- --le storie -er-el. E_ h__ d__ h___ s_____ v______ E- h-t d-e h-l- s-o-i- v-r-e-. ------------------------------ Ek het die hele storie vertel. 0
õppima leer l___ l-e- ---- leer 0
Ma õppisin. Ek he----l-er. E_ h__ g______ E- h-t g-l-e-. -------------- Ek het geleer. 0
Ma õppisin terve õhtu. Ek---t---e h-le-a-n--g--ee-. E_ h__ d__ h___ a___ g______ E- h-t d-e h-l- a-n- g-l-e-. ---------------------------- Ek het die hele aand geleer. 0
töötama w-rk w___ w-r- ---- werk 0
Ma töötasin. E- h-t gewe-k. E_ h__ g______ E- h-t g-w-r-. -------------- Ek het gewerk. 0
Ma töötasin terve päeva. E- h-t di- -e---dag ge-e--. E_ h__ d__ h___ d__ g______ E- h-t d-e h-l- d-g g-w-r-. --------------------------- Ek het die hele dag gewerk. 0
sööma eet e__ e-t --- eet 0
Ma sõin. Ek-----g--et. E_ h__ g_____ E- h-t g-ë-t- ------------- Ek het geëet. 0
Ma sõin kogu toidu ära. Ek ----d-e----- ma------op---et. E_ h__ d__ h___ m______ o_______ E- h-t d-e h-l- m-a-t-d o-g-ë-t- -------------------------------- Ek het die hele maaltyd opgeëet. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!