Vestmik

et Minevik 3   »   nn Fortid 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [åttitre]

Fortid 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
helistama r----e r_____ r-n-j- ------ ringje 0
Ma helistasin. E------t-. E_ r______ E- r-n-t-. ---------- Eg ringte. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. E- -ar r-ng--he--e--ida. E_ h__ r____ h____ t____ E- h-r r-n-t h-i-e t-d-. ------------------------ Eg har ringt heile tida. 0
küsima s-ø--e s_____ s-ø-j- ------ spørje 0
Ma küsisin. Eg-s-urde. E_ s______ E- s-u-d-. ---------- Eg spurde. 0
Ma olen alati küsinud. Eg-har--ll------u-t. E_ h__ a_____ s_____ E- h-r a-l-i- s-u-t- -------------------- Eg har alltid spurt. 0
jutustama fo-t---e f_______ f-r-e-j- -------- fortelje 0
Ma jutustasin. E- fo-ta---. E_ f________ E- f-r-a-d-. ------------ Eg fortalde. 0
Ma jutustasin terve loo ära. Eg-------r-a----ei-e----toria. E_ h__ f______ h____ h________ E- h-r f-r-a-t h-i-e h-s-o-i-. ------------------------------ Eg har fortalt heile historia. 0
õppima l--- /-st---re l___ / s______ l-r- / s-u-e-e -------------- lære / studere 0
Ma õppisin. Eg-l---e- E- -tu-----. E_ l_____ E_ s________ E- l-r-e- E- s-u-e-t-. ---------------------- Eg lærte. Eg studerte. 0
Ma õppisin terve õhtu. E--har-lær----h-i-e -v-ld. E---ar-st------i----l---vel-. E_ h__ l___ i h____ k_____ E_ h__ s______ i h____ k_____ E- h-r l-r- i h-i-e k-e-d- E- h-r s-u-e-t i h-i-e k-e-d- -------------------------------------------------------- Eg har lært i heile kveld. Eg har studert i heile kveld. 0
töötama job-e j____ j-b-e ----- jobbe 0
Ma töötasin. Eg-j--b-. E_ j_____ E- j-b-a- --------- Eg jobba. 0
Ma töötasin terve päeva. E- -a- job-----i-e----e-. E_ h__ j____ h____ d_____ E- h-r j-b-a h-i-e d-g-n- ------------------------- Eg har jobba heile dagen. 0
sööma e-e e__ e-e --- ete 0
Ma sõin. Eg --. E_ å__ E- å-. ------ Eg åt. 0
Ma sõin kogu toidu ära. Eg-har-e-e -pp-al-. E_ h__ e__ o__ a___ E- h-r e-e o-p a-t- ------------------- Eg har ete opp alt. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!