Vestmik

et Minevik 3   »   ru Прошедшая форма 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [восемьдесят три]

83 [vosemʹdesyat tri]

Прошедшая форма 3

[Proshedshaya forma 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti vene Mängi Rohkem
helistama Г--о-ит--по теле-ону Говорить по телефону Г-в-р-т- п- т-л-ф-н- -------------------- Говорить по телефону 0
G---r--ʹ po-t-lefonu Govoritʹ po telefonu G-v-r-t- p- t-l-f-n- -------------------- Govoritʹ po telefonu
Ma helistasin. Я --------/ гово--ла-п-----е--н-. Я говорил / говорила по телефону. Я г-в-р-л / г-в-р-л- п- т-л-ф-н-. --------------------------------- Я говорил / говорила по телефону. 0
Ya ---oril-- --v-------o t---f-n-. Ya govoril / govorila po telefonu. Y- g-v-r-l / g-v-r-l- p- t-l-f-n-. ---------------------------------- Ya govoril / govorila po telefonu.
Ma olin terve selle aja telefonil. Я--се-вре---го-орил / гов----а п- т---ф---. Я все время говорил / говорила по телефону. Я в-е в-е-я г-в-р-л / г-в-р-л- п- т-л-ф-н-. ------------------------------------------- Я все время говорил / говорила по телефону. 0
Y---se-v--mya-go---i--- g-v---la p- --le-o-u. Ya vse vremya govoril / govorila po telefonu. Y- v-e v-e-y- g-v-r-l / g-v-r-l- p- t-l-f-n-. --------------------------------------------- Ya vse vremya govoril / govorila po telefonu.
küsima С-раш-в-ть Спрашивать С-р-ш-в-т- ---------- Спрашивать 0
Sp-----v-tʹ Sprashivatʹ S-r-s-i-a-ʹ ----------- Sprashivatʹ
Ma küsisin. Я с-рос-л - спроси--. Я спросил / спросила. Я с-р-с-л / с-р-с-л-. --------------------- Я спросил / спросила. 0
Y--s--o-i--/-sp-os---. Ya sprosil / sprosila. Y- s-r-s-l / s-r-s-l-. ---------------------- Ya sprosil / sprosila.
Ma olen alati küsinud. Я --ег-а------ивал --------ва--. Я всегда спрашивал / спрашивала. Я в-е-д- с-р-ш-в-л / с-р-ш-в-л-. -------------------------------- Я всегда спрашивал / спрашивала. 0
Y--v------sp-a--iv-- --s--a-h-val-. Ya vsegda sprashival / sprashivala. Y- v-e-d- s-r-s-i-a- / s-r-s-i-a-a- ----------------------------------- Ya vsegda sprashival / sprashivala.
jutustama Р--ск-з-вать Рассказывать Р-с-к-з-в-т- ------------ Рассказывать 0
R--s-azy--tʹ Rasskazyvatʹ R-s-k-z-v-t- ------------ Rasskazyvatʹ
Ma jutustasin. Я -асска--л---расс--з-л-. Я рассказал / рассказала. Я р-с-к-з-л / р-с-к-з-л-. ------------------------- Я рассказал / рассказала. 0
Ya-r---k-z-- /--assk-z--a. Ya rasskazal / rasskazala. Y- r-s-k-z-l / r-s-k-z-l-. -------------------------- Ya rasskazal / rasskazala.
Ma jutustasin terve loo ära. Я расс-аза- / ---сказ-ла-в-ю-и-----ю. Я рассказал / рассказала всю историю. Я р-с-к-з-л / р-с-к-з-л- в-ю и-т-р-ю- ------------------------------------- Я рассказал / рассказала всю историю. 0
Ya --ss-a-a- /-r----a--la--s----st-riyu. Ya rasskazal / rasskazala vsyu istoriyu. Y- r-s-k-z-l / r-s-k-z-l- v-y- i-t-r-y-. ---------------------------------------- Ya rasskazal / rasskazala vsyu istoriyu.
õppima У---ь Учить У-и-ь ----- Учить 0
U---tʹ Uchitʹ U-h-t- ------ Uchitʹ
Ma õppisin. Я -ч-л /-учил-. Я учил / учила. Я у-и- / у-и-а- --------------- Я учил / учила. 0
Ya-uchi--/---hil-. Ya uchil / uchila. Y- u-h-l / u-h-l-. ------------------ Ya uchil / uchila.
Ma õppisin terve õhtu. Я--е-ь-веч-р-у--- /--чил-. Я весь вечер учил / учила. Я в-с- в-ч-р у-и- / у-и-а- -------------------------- Я весь вечер учил / учила. 0
Ya ---ʹ--ec-er --hil /-u-h-la. Ya vesʹ vecher uchil / uchila. Y- v-s- v-c-e- u-h-l / u-h-l-. ------------------------------ Ya vesʹ vecher uchil / uchila.
töötama Ра--тать Работать Р-б-т-т- -------- Работать 0
R--o--tʹ Rabotatʹ R-b-t-t- -------- Rabotatʹ
Ma töötasin. Я ----т-л-/ -аб-т-л-. Я работал / работала. Я р-б-т-л / р-б-т-л-. --------------------- Я работал / работала. 0
Y- rabot-l---r-----la. Ya rabotal / rabotala. Y- r-b-t-l / r-b-t-l-. ---------------------- Ya rabotal / rabotala.
Ma töötasin terve päeva. Я -е-- -ен---а--та- / ра-от-л-. Я весь день работал / работала. Я в-с- д-н- р-б-т-л / р-б-т-л-. ------------------------------- Я весь день работал / работала. 0
Ya ves----nʹ -ab--a- - -ab-tal-. Ya vesʹ denʹ rabotal / rabotala. Y- v-s- d-n- r-b-t-l / r-b-t-l-. -------------------------------- Ya vesʹ denʹ rabotal / rabotala.
sööma Е--ь Есть Е-т- ---- Есть 0
Yestʹ Yestʹ Y-s-ʹ ----- Yestʹ
Ma sõin. Я-п--л /--о-л-. Я поел / поела. Я п-е- / п-е-а- --------------- Я поел / поела. 0
Y--poye- /-p--e-a. Ya poyel / poyela. Y- p-y-l / p-y-l-. ------------------ Ya poyel / poyela.
Ma sõin kogu toidu ära. Я ---л / --е-- в-ю -----ю. Я съел / съела всю порцию. Я с-е- / с-е-а в-ю п-р-и-. -------------------------- Я съел / съела всю порцию. 0
Ya-sʺye- ----ye-a -s--------i-u. Ya sʺyel / sʺyela vsyu portsiyu. Y- s-y-l / s-y-l- v-y- p-r-s-y-. -------------------------------- Ya sʺyel / sʺyela vsyu portsiyu.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!