Vestmik

et Minevik 3   »   sl Preteklost 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [triinosemdeset]

Preteklost 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
helistama t--e-on-ra-- ----o--rja-i-se-po te--fon-) t___________ (___________ s_ p_ t________ t-l-f-n-r-t- (-o-o-a-j-t- s- p- t-l-f-n-) ----------------------------------------- telefonirati (pogovarjati se po telefonu) 0
Ma helistasin. Te-e-onira--a- se-. T_____________ s___ T-l-f-n-r-l-a- s-m- ------------------- Telefoniral(a) sem. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. Ves-čas sem te-efon---l--). V__ č__ s__ t______________ V-s č-s s-m t-l-f-n-r-l-a-. --------------------------- Ves čas sem telefoniral(a). 0
küsima vpr-šati v_______ v-r-š-t- -------- vprašati 0
Ma küsisin. V---šal(a) -em. V_________ s___ V-r-š-l-a- s-m- --------------- Vprašal(a) sem. 0
Ma olen alati küsinud. Ved-- se- -p-aš---l(--. V____ s__ s____________ V-d-o s-m s-r-š-v-l-a-. ----------------------- Vedno sem spraševal(a). 0
jutustama p--eda-i p_______ p-v-d-t- -------- povedati 0
Ma jutustasin. Po---a-(----em. P_________ s___ P-v-d-l-a- s-m- --------------- Povedal(a) sem. 0
Ma jutustasin terve loo ära. Pov-d--(a) -e- ce-o z--dbo. P_________ s__ c___ z______ P-v-d-l-a- s-m c-l- z-o-b-. --------------------------- Povedal(a) sem celo zgodbo. 0
õppima uči-i -e u____ s_ u-i-i s- -------- učiti se 0
Ma õppisin. U-il(-) --m se. U______ s__ s__ U-i-(-) s-m s-. --------------- Učil(a) sem se. 0
Ma õppisin terve õhtu. Uči---- -em -- -e- --čer. U______ s__ s_ v__ v_____ U-i-(-) s-m s- v-s v-č-r- ------------------------- Učil(a) sem se ves večer. 0
töötama d----i d_____ d-l-t- ------ delati 0
Ma töötasin. D---l--)---m. D_______ s___ D-l-l-a- s-m- ------------- Delal(a) sem. 0
Ma töötasin terve päeva. D---l(a) sem ves---n. D_______ s__ v__ d___ D-l-l-a- s-m v-s d-n- --------------------- Delal(a) sem ves dan. 0
sööma jesti j____ j-s-i ----- jesti 0
Ma sõin. Jedel -j-d-------. J____ (______ s___ J-d-l (-e-l-) s-m- ------------------ Jedel (jedla) sem. 0
Ma sõin kogu toidu ära. P-je--l (----d-a)--e----- hr-n-. P______ (________ s__ v__ h_____ P-j-d-l (-o-e-l-) s-m v-o h-a-o- -------------------------------- Pojedel (pojedla) sem vso hrano. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!