Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 2   »   sl Odvisni stavki z da 2

92 [üheksakümmend kaks]

Kõrvallaused sõnaga et 2

Kõrvallaused sõnaga et 2

92 [dvaindevetdeset]

Odvisni stavki z da 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Mind ärritab, et sa norskad. J--- --, ------či-. J___ m__ d_ s______ J-z- m-, d- s-r-i-. ------------------- Jezi me, da smrčiš. 0
Mind ärritab, et sa nii palju õlut jood. J--- m---o- -a p---š----- -e-i-o --va. J___ m_ t__ d_ p____ t___ v_____ p____ J-z- m- t-, d- p-j-š t-k- v-l-k- p-v-. -------------------------------------- Jezi me to, da piješ tako veliko piva. 0
Mind ärritab, et sa nii hilja tuled. Jez- me-------k- p-zno ----aja-. J___ m__ d_ t___ p____ p________ J-z- m-, d- t-k- p-z-o p-i-a-a-. -------------------------------- Jezi me, da tako pozno prihajaš. 0
Ma arvan, et tal on arsti vaja. M-s-i-,--- p-tr---j- -dr----k-. M______ d_ p________ z_________ M-s-i-, d- p-t-e-u-e z-r-v-i-a- ------------------------------- Mislim, da potrebuje zdravnika. 0
Ma arvan, et ta on haige. Mi--i-- da j---o---. M______ d_ j_ b_____ M-s-i-, d- j- b-l-n- -------------------- Mislim, da je bolan. 0
Ma arvan, et ta nüüd magab. Mis-i-- -a-zd-j spi. M______ d_ z___ s___ M-s-i-, d- z-a- s-i- -------------------- Mislim, da zdaj spi. 0
Me loodame, et ta abiellub meie tütrega. Up-va, -a--e-bo p-roč-l-z-n-j-no h---ko. U_____ d_ s_ b_ p______ z n_____ h______ U-a-a- d- s- b- p-r-č-l z n-j-n- h-e-k-. ---------------------------------------- Upava, da se bo poročil z najino hčerko. 0
Me loodame, et tal on palju raha. U-----(----o------im- -eli-- de--r--. U____ (_______ d_ i__ v_____ d_______ U-a-a (-p-m-)- d- i-a v-l-k- d-n-r-a- ------------------------------------- Upava (Upamo), da ima veliko denarja. 0
Me loodame, et ta on miljonär. Up--a (Upamo---d--je -il---nar. U____ (_______ d_ j_ m_________ U-a-a (-p-m-)- d- j- m-l-j-n-r- ------------------------------- Upava (Upamo), da je milijonar. 0
Ma kuulsin, et su naisega juhtus õnnetus. S--šal(-- -----da -e --ela-t--j- --n---n-----o). S________ s___ d_ j_ i____ t____ ž___ (_________ S-i-a-(-) s-m- d- j- i-e-a t-o-a ž-n- (-e-r-č-)- ------------------------------------------------ Slišal(a) sem, da je imela tvoja žena (nesrečo). 0
Ma kuulsin, et ta lamab haiglas. S--šal-a) --m- d- l-ži v--o-niš-ic-. S________ s___ d_ l___ v b__________ S-i-a-(-) s-m- d- l-ž- v b-l-i-n-c-. ------------------------------------ Slišal(a) sem, da leži v bolnišnici. 0
Ma kuulsin, et su auto on täiesti katki. S-i----a)---m------- ------vt- p--olno-a ---č--. S________ s___ d_ j_ t___ a___ p________ u______ S-i-a-(-) s-m- d- j- t-o- a-t- p-p-l-o-a u-i-e-. ------------------------------------------------ Slišal(a) sem, da je tvoj avto popolnoma uničen. 0
Mind rõõmustab, et te tulite. V--eli-me, d- -t- --iš--. V_____ m__ d_ s__ p______ V-s-l- m-, d- s-e p-i-l-. ------------------------- Veseli me, da ste prišli. 0
Mind rõõmustab, et te huvitatud olete. V--eli-m-, -- va- zanim- -d--st--za-nte-es-r-n-). V_____ m__ d_ v__ z_____ (__ s__ z_______________ V-s-l- m-, d- v-s z-n-m- (-a s-e z-i-t-r-s-r-n-)- ------------------------------------------------- Veseli me, da vas zanima (da ste zainteresirani). 0
Mind rõõmustab, et te maja osta soovite. V-se---me,-da -očet- ----t--hišo. V_____ m__ d_ h_____ k_____ h____ V-s-l- m-, d- h-č-t- k-p-t- h-š-. --------------------------------- Veseli me, da hočete kupiti hišo. 0
Ma kardan, et viimane buss on juba läinud. B-ji- -e,-d- ----e z---j- a--o--- že-od-e---l. B____ s__ d_ s_ j_ z_____ a______ ž_ o________ B-j-m s-, d- s- j- z-d-j- a-t-b-s ž- o-p-l-a-. ---------------------------------------------- Bojim se, da se je zadnji avtobus že odpeljal. 0
Ma kardan, et me peame takso võtma. B-jim---,-d- -o--m--(mo-ava- vze-- t--si. B____ s__ d_ m_____ (_______ v____ t_____ B-j-m s-, d- m-r-m- (-o-a-a- v-e-i t-k-i- ----------------------------------------- Bojim se, da moramo (morava) vzeti taksi. 0
Ma kardan, et mul ei ole raha kaasas. Bo--m se,------m-m-de-ar-a pr- s-bi. B____ s__ d_ n____ d______ p__ s____ B-j-m s-, d- n-m-m d-n-r-a p-i s-b-. ------------------------------------ Bojim se, da nimam denarja pri sebi. 0

Žestidest kõneni

Rääkides ja kuulates teeb meie aju palju tööd. Ta peab töötlema keelelisi signaale. Signaalide alla käivad ka viiped ja sümbolid. Neid kasutas inimene veel enne rääkima hakkamist. Mõned sümbolid on mõistetavad kõigis kultuurides. Teisi tuleb aga õppida. Neist pole võimalik aru saada vaid peale vaadates. Viipeid ja sümboleid töödeldakse samamoodi kui kõnet. Ja neid töödeldakse samas aju piirkonnas! Uus teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased uurisid mitut katsealust. Katsealused pidid vaatama mitut videolõiku. Videote vaatamise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Ühes grupis väljendati videote abil palju erinevaid asju. Selleks kasutati liikumist, sümboleid ja kõnet. Teine katsegrupp vaatas teistsuguseid videolõike. Antud videod olid seosetud. Seal polnud kõnet, žeste ega sümboleid. Neis puudus tähendus. Mõõtmise abil said teadlased teada, kus mis infot töödeldi. Nad võrdlesid katsealuste ajude aktiivsuseid. Kõik, millel oli tähendus, analüüsiti samas aju piirkonnas. Antud katse tulemused on väga huvitavad. See näitab, kuidas meie aju on aegade jaooksul keelt õppinud. Kõigepealt suhtles inimene žestide abil. Hiljem arenes välja keel. Ajul tuli seega õppida töötlema kõnet nagu ta töötles viipeid. Kokkuvõttes uuendas aju justkui vana versiooni...