Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 2   »   nn Leddsetningar med at 2

92 [üheksakümmend kaks]

Kõrvallaused sõnaga et 2

Kõrvallaused sõnaga et 2

92 [nittito]

Leddsetningar med at 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Mind ärritab, et sa norskad. D-t ir--terar --- at d--s--rk-r. D__ i________ m__ a_ d_ s_______ D-t i-r-t-r-r m-g a- d- s-o-k-r- -------------------------------- Det irriterar meg at du snorkar. 0
Mind ärritab, et sa nii palju õlut jood. De- i---t-rar-me- a- d- d-i-k så--y-je-ø-. D__ i________ m__ a_ d_ d____ s_ m____ ø__ D-t i-r-t-r-r m-g a- d- d-i-k s- m-k-e ø-. ------------------------------------------ Det irriterar meg at du drikk så mykje øl. 0
Mind ärritab, et sa nii hilja tuled. D-t-----te----meg at du kj-m--- --i-t. D__ i________ m__ a_ d_ k___ s_ s_____ D-t i-r-t-r-r m-g a- d- k-e- s- s-i-t- -------------------------------------- Det irriterar meg at du kjem så seint. 0
Ma arvan, et tal on arsti vaja. Eg---ur-h---tr----ein--ok-e-. E_ t___ h__ t____ e__ d______ E- t-u- h-n t-e-g e-n d-k-e-. ----------------------------- Eg trur han treng ein dokter. 0
Ma arvan, et ta on haige. E--t-u- han-e----uk. E_ t___ h__ e_ s____ E- t-u- h-n e- s-u-. -------------------- Eg trur han er sjuk. 0
Ma arvan, et ta nüüd magab. E---r-r h-n søv-n-. E_ t___ h__ s__ n__ E- t-u- h-n s-v n-. ------------------- Eg trur han søv no. 0
Me loodame, et ta abiellub meie tütrega. V- --p-- --- -i- ---t--s---med-d----ra--år. V_ h____ h__ v__ g____ s__ m__ d______ v___ V- h-p-r h-n v-l g-f-e s-g m-d d-t-e-a v-r- ------------------------------------------- Vi håpar han vil gifte seg med dottera vår. 0
Me loodame, et tal on palju raha. Vi --p-- --n h---m--j---en-a-. V_ h____ h__ h__ m____ p______ V- h-p-r h-n h-r m-k-e p-n-a-. ------------------------------ Vi håpar han har mykje pengar. 0
Me loodame, et ta on miljonär. V- hå-ar h---e- -il-i---r. V_ h____ h__ e_ m_________ V- h-p-r h-n e- m-l-i-n-r- -------------------------- Vi håpar han er millionær. 0
Ma kuulsin, et su naisega juhtus õnnetus. Eg h-r h---t--- kon--d- ha- h--t-eit uhe-l. E_ h__ h____ a_ k___ d_ h__ h___ e__ u_____ E- h-r h-y-t a- k-n- d- h-r h-t- e-t u-e-l- ------------------------------------------- Eg har høyrt at kona di har hatt eit uhell. 0
Ma kuulsin, et ta lamab haiglas. Eg --r---yr- -t ho-ligg--å -j-k-hus--. E_ h__ h____ a_ h_ l___ p_ s__________ E- h-r h-y-t a- h- l-g- p- s-u-e-u-e-. -------------------------------------- Eg har høyrt at ho ligg på sjukehuset. 0
Ma kuulsin, et su auto on täiesti katki. E--har---yr- at b-l-- -in -- h-i-t ------gt. E_ h__ h____ a_ b____ d__ e_ h____ ø________ E- h-r h-y-t a- b-l-n d-n e- h-i-t ø-d-l-g-. -------------------------------------------- Eg har høyrt at bilen din er heilt øydelagt. 0
Mind rõõmustab, et te tulite. E- -r---ad-f-- -t-du-k-m. E_ e_ g___ f__ a_ d_ k___ E- e- g-a- f-r a- d- k-m- ------------------------- Eg er glad for at du kom. 0
Mind rõõmustab, et te huvitatud olete. E- er g-ad-for at--- -------resse-t. E_ e_ g___ f__ a_ d_ e_ i___________ E- e- g-a- f-r a- d- e- i-t-r-s-e-t- ------------------------------------ Eg er glad for at du er interessert. 0
Mind rõõmustab, et te maja osta soovite. Eg-er-glad--o- -t ------ k------u-et. E_ e_ g___ f__ a_ d_ v__ k____ h_____ E- e- g-a- f-r a- d- v-l k-ø-e h-s-t- ------------------------------------- Eg er glad for at du vil kjøpe huset. 0
Ma kardan, et viimane buss on juba läinud. E--e--r--d-d-- ----e--ussen har gå-t. E_ e_ r___ d__ s____ b_____ h__ g____ E- e- r-d- d-n s-s-e b-s-e- h-r g-t-. ------------------------------------- Eg er redd den siste bussen har gått. 0
Ma kardan, et me peame takso võtma. E- e----dd----m- -- d-o-j-. E_ e_ r___ v_ m_ t_ d______ E- e- r-d- v- m- t- d-o-j-. --------------------------- Eg er redd vi må ta drosje. 0
Ma kardan, et mul ei ole raha kaasas. E--e- ---d-eg-i-kj- -ar pen--r ----e-. E_ e_ r___ e_ i____ h__ p_____ p_ m___ E- e- r-d- e- i-k-e h-r p-n-a- p- m-g- -------------------------------------- Eg er redd eg ikkje har pengar på meg. 0

Žestidest kõneni

Rääkides ja kuulates teeb meie aju palju tööd. Ta peab töötlema keelelisi signaale. Signaalide alla käivad ka viiped ja sümbolid. Neid kasutas inimene veel enne rääkima hakkamist. Mõned sümbolid on mõistetavad kõigis kultuurides. Teisi tuleb aga õppida. Neist pole võimalik aru saada vaid peale vaadates. Viipeid ja sümboleid töödeldakse samamoodi kui kõnet. Ja neid töödeldakse samas aju piirkonnas! Uus teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased uurisid mitut katsealust. Katsealused pidid vaatama mitut videolõiku. Videote vaatamise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Ühes grupis väljendati videote abil palju erinevaid asju. Selleks kasutati liikumist, sümboleid ja kõnet. Teine katsegrupp vaatas teistsuguseid videolõike. Antud videod olid seosetud. Seal polnud kõnet, žeste ega sümboleid. Neis puudus tähendus. Mõõtmise abil said teadlased teada, kus mis infot töödeldi. Nad võrdlesid katsealuste ajude aktiivsuseid. Kõik, millel oli tähendus, analüüsiti samas aju piirkonnas. Antud katse tulemused on väga huvitavad. See näitab, kuidas meie aju on aegade jaooksul keelt õppinud. Kõigepealt suhtles inimene žestide abil. Hiljem arenes välja keel. Ajul tuli seega õppida töötlema kõnet nagu ta töötles viipeid. Kokkuvõttes uuendas aju justkui vana versiooni...