Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 2   »   no Bisetninger med at 2

92 [üheksakümmend kaks]

Kõrvallaused sõnaga et 2

Kõrvallaused sõnaga et 2

92 [nittito]

Bisetninger med at 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Mind ärritab, et sa norskad. D-- ---itere--m---a- du--n-----. D__ i________ m__ a_ d_ s_______ D-t i-r-t-r-r m-g a- d- s-o-k-r- -------------------------------- Det irriterer meg at du snorker. 0
Mind ärritab, et sa nii palju õlut jood. D-t irrit---------at--- -r---e---å--ye ø-. D__ i________ m__ a_ d_ d______ s_ m__ ø__ D-t i-r-t-r-r m-g a- d- d-i-k-r s- m-e ø-. ------------------------------------------ Det irriterer meg at du drikker så mye øl. 0
Mind ärritab, et sa nii hilja tuled. D----rriter-r m-g -- -u-k-mm-- s-----t. D__ i________ m__ a_ d_ k_____ s_ s____ D-t i-r-t-r-r m-g a- d- k-m-e- s- s-n-. --------------------------------------- Det irriterer meg at du kommer så sent. 0
Ma arvan, et tal on arsti vaja. Jeg---o- (-t- -a- t-en-er en l-ge. J__ t___ (___ h__ t______ e_ l____ J-g t-o- (-t- h-n t-e-g-r e- l-g-. ---------------------------------- Jeg tror (at) han trenger en lege. 0
Ma arvan, et ta on haige. J-g-t-or-(at- han -r---k. J__ t___ (___ h__ e_ s___ J-g t-o- (-t- h-n e- s-k- ------------------------- Jeg tror (at) han er syk. 0
Ma arvan, et ta nüüd magab. Jeg --o- ---- --n----e- nå. J__ t___ (___ h__ s____ n__ J-g t-o- (-t- h-n s-v-r n-. --------------------------- Jeg tror (at) han sover nå. 0
Me loodame, et ta abiellub meie tütrega. Vi--å-er (at--han-v-l-gif---s----ed--a-t-ra-v--. V_ h____ (___ h__ v__ g____ s__ m__ d______ v___ V- h-p-r (-t- h-n v-l g-f-e s-g m-d d-t-e-a v-r- ------------------------------------------------ Vi håper (at) han vil gifte seg med dattera vår. 0
Me loodame, et tal on palju raha. V- -å--r -at- ----h-- m-e p---er. V_ h____ (___ h__ h__ m__ p______ V- h-p-r (-t- h-n h-r m-e p-n-e-. --------------------------------- Vi håper (at) han har mye penger. 0
Me loodame, et ta on miljonär. Vi håper----) --n--r ---l--nær. V_ h____ (___ h__ e_ m_________ V- h-p-r (-t- h-n e- m-l-i-n-r- ------------------------------- Vi håper (at) han er millionær. 0
Ma kuulsin, et su naisega juhtus õnnetus. J---h-- h-r--at------di h--de--- -l-k--. J__ h__ h___ a_ k___ d_ h____ e_ u______ J-g h-r h-r- a- k-n- d- h-d-e e- u-y-k-. ---------------------------------------- Jeg har hørt at kona di hadde en ulykke. 0
Ma kuulsin, et ta lamab haiglas. J-g ha--hø-- ------ -ig-er -å---k-h---t. J__ h__ h___ a_ h__ l_____ p_ s_________ J-g h-r h-r- a- h-n l-g-e- p- s-k-h-s-t- ---------------------------------------- Jeg har hørt at hun ligger på sykehuset. 0
Ma kuulsin, et su auto on täiesti katki. Je- -a- --r- -t-----n-d----- -ot--t---e----. J__ h__ h___ a_ b____ d__ e_ t_____ ø_______ J-g h-r h-r- a- b-l-n d-n e- t-t-l- ø-e-a-t- -------------------------------------------- Jeg har hørt at bilen din er totalt ødelagt. 0
Mind rõõmustab, et te tulite. Je-------a- f-- -- -u---m. J__ e_ g___ f__ a_ d_ k___ J-g e- g-a- f-r a- d- k-m- -------------------------- Jeg er glad for at du kom. 0
Mind rõõmustab, et te huvitatud olete. D-t--------meg-a---- -r-i--e-e---r-. D__ g_____ m__ a_ d_ e_ i___________ D-t g-e-e- m-g a- d- e- i-t-r-s-e-t- ------------------------------------ Det gleder meg at du er interessert. 0
Mind rõõmustab, et te maja osta soovite. D---gl-d-r--eg -t d- vil kj--- h--e-. D__ g_____ m__ a_ d_ v__ k____ h_____ D-t g-e-e- m-g a- d- v-l k-ø-e h-s-t- ------------------------------------- Det gleder meg at du vil kjøpe huset. 0
Ma kardan, et viimane buss on juba läinud. J-g-e- r-d- f----t-den ---------s-- ha- g-t-. J__ e_ r___ f__ a_ d__ s____ b_____ h__ g____ J-g e- r-d- f-r a- d-n s-s-e b-s-e- h-r g-t-. --------------------------------------------- Jeg er redd for at den siste bussen har gått. 0
Ma kardan, et me peame takso võtma. J----r -e-d-fo--a- vi-må-------drosj-. J__ e_ r___ f__ a_ v_ m_ t_ e_ d______ J-g e- r-d- f-r a- v- m- t- e- d-o-j-. -------------------------------------- Jeg er redd for at vi må ta en drosje. 0
Ma kardan, et mul ei ole raha kaasas. Je--e--------o--at---g-ikke -ar -en-er me---eg. J__ e_ r___ f__ a_ j__ i___ h__ p_____ m__ m___ J-g e- r-d- f-r a- j-g i-k- h-r p-n-e- m-d m-g- ----------------------------------------------- Jeg er redd for at jeg ikke har penger med meg. 0

Žestidest kõneni

Rääkides ja kuulates teeb meie aju palju tööd. Ta peab töötlema keelelisi signaale. Signaalide alla käivad ka viiped ja sümbolid. Neid kasutas inimene veel enne rääkima hakkamist. Mõned sümbolid on mõistetavad kõigis kultuurides. Teisi tuleb aga õppida. Neist pole võimalik aru saada vaid peale vaadates. Viipeid ja sümboleid töödeldakse samamoodi kui kõnet. Ja neid töödeldakse samas aju piirkonnas! Uus teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased uurisid mitut katsealust. Katsealused pidid vaatama mitut videolõiku. Videote vaatamise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Ühes grupis väljendati videote abil palju erinevaid asju. Selleks kasutati liikumist, sümboleid ja kõnet. Teine katsegrupp vaatas teistsuguseid videolõike. Antud videod olid seosetud. Seal polnud kõnet, žeste ega sümboleid. Neis puudus tähendus. Mõõtmise abil said teadlased teada, kus mis infot töödeldi. Nad võrdlesid katsealuste ajude aktiivsuseid. Kõik, millel oli tähendus, analüüsiti samas aju piirkonnas. Antud katse tulemused on väga huvitavad. See näitab, kuidas meie aju on aegade jaooksul keelt õppinud. Kõigepealt suhtles inimene žestide abil. Hiljem arenes välja keel. Ajul tuli seega õppida töötlema kõnet nagu ta töötles viipeid. Kokkuvõttes uuendas aju justkui vana versiooni...