Vestmik

et Koolis   »   bg В училище

4 [neli]

Koolis

Koolis

4 [четири]

4 [chetiri]

В училище

V uchilishche

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Kus me oleme? К-де--ме? К___ с___ К-д- с-е- --------- Къде сме? 0
K-d- --e? K___ s___ K-d- s-e- --------- Kyde sme?
Me oleme koolis. Ние---е в --илище. Н__ с__ в у_______ Н-е с-е в у-и-и-е- ------------------ Ние сме в училище. 0
N-e-sm- v uc-i--sh-he. N__ s__ v u___________ N-e s-e v u-h-l-s-c-e- ---------------------- Nie sme v uchilishche.
Meil käib tund. И-а-е ча--в-. И____ ч______ И-а-е ч-с-в-. ------------- Имаме часове. 0
Im--e----so-e. I____ c_______ I-a-e c-a-o-e- -------------- Imame chasove.
Need on õpilased. Това с- учени--т-. Т___ с_ у_________ Т-в- с- у-е-и-и-е- ------------------ Това са учениците. 0
To----- uc-eni--ite. T___ s_ u___________ T-v- s- u-h-n-t-i-e- -------------------- Tova sa uchenitsite.
See on õpetaja. То-а е -ч-те--а--. Т___ е у__________ Т-в- е у-и-е-к-т-. ------------------ Това е учителката. 0
To----- uchi-elkata. T___ y_ u___________ T-v- y- u-h-t-l-a-a- -------------------- Tova ye uchitelkata.
See on klass. Това е-к----т. Т___ е к______ Т-в- е к-а-ъ-. -------------- Това е класът. 0
Tova-ye -l----. T___ y_ k______ T-v- y- k-a-y-. --------------- Tova ye klasyt.
Mida me teeme? Ка--о----ви---и-? К____ п_____ н___ К-к-о п-а-и- н-е- ----------------- Какво правим ние? 0
Ka--o -ra-im-ni-? K____ p_____ n___ K-k-o p-a-i- n-e- ----------------- Kakvo pravim nie?
Me õpime. Ни--у-и-. Н__ у____ Н-е у-и-. --------- Ние учим. 0
Ni--uc---. N__ u_____ N-e u-h-m- ---------- Nie uchim.
Me õpime keelt. Н-- учи-----к. Н__ у___ е____ Н-е у-и- е-и-. -------------- Ние учим език. 0
N-e---h-----z--. N__ u____ y_____ N-e u-h-m y-z-k- ---------------- Nie uchim yezik.
Ma õpin inglise keelt. Аз уч--а-------и. А_ у__ а_________ А- у-а а-г-и-с-и- ----------------- Аз уча английски. 0
A- -c-a-----i---i. A_ u___ a_________ A- u-h- a-g-i-s-i- ------------------ Az ucha angliyski.
Sa õpid hispaania keelt. Ти ---- --п-нски. Т_ у___ и________ Т- у-и- и-п-н-к-. ----------------- Ти учиш испански. 0
T----h--h-is--ns--. T_ u_____ i________ T- u-h-s- i-p-n-k-. ------------------- Ti uchish ispanski.
Ta õpib saksa keelt. Т------ н--ск-. Т__ у__ н______ Т-й у-и н-м-к-. --------------- Той учи немски. 0
T-y-uchi-n-m---. T__ u___ n______ T-y u-h- n-m-k-. ---------------- Toy uchi nemski.
Me õpime prantsuse keelt. Н------м-ф--н--и. Н__ у___ ф_______ Н-е у-и- ф-е-с-и- ----------------- Ние учим френски. 0
N-e uc-i- f-----i. N__ u____ f_______ N-e u-h-m f-e-s-i- ------------------ Nie uchim frenski.
Te õpite itaalia keelt. Ви--у-ит---та-и-н-к-. В__ у____ и__________ В-е у-и-е и-а-и-н-к-. --------------------- Вие учите италиански. 0
V-e u-hi---it-li--s-i. V__ u_____ i__________ V-e u-h-t- i-a-i-n-k-. ---------------------- Vie uchite italianski.
Nad õpivad vene keelt. Т- уча--р-с-и. Т_ у___ р_____ Т- у-а- р-с-и- -------------- Те учат руски. 0
T--uc-at r----. T_ u____ r_____ T- u-h-t r-s-i- --------------- Te uchat ruski.
Keeli õppida on huvitav. Д- ----ч-т--зици е -н-е--сно. Д_ с_ у___ е____ е и_________ Д- с- у-а- е-и-и е и-т-р-с-о- ----------------------------- Да се учат езици е интересно. 0
D- se u-ha--y--its-----i-ter--no. D_ s_ u____ y______ y_ i_________ D- s- u-h-t y-z-t-i y- i-t-r-s-o- --------------------------------- Da se uchat yezitsi ye interesno.
Me tahame inimesi mõista. Н-е и-кам---а---зб--а-е -ората. Н__ и_____ д_ р________ х______ Н-е и-к-м- д- р-з-и-а-е х-р-т-. ------------------------------- Ние искаме да разбираме хората. 0
N-e i-k-me -------ira-----or-t-. N__ i_____ d_ r________ k_______ N-e i-k-m- d- r-z-i-a-e k-o-a-a- -------------------------------- Nie iskame da razbirame khorata.
Me tahame inimestega rääkida. Н---искам--да--а--ова-я-- с------а. Н__ и_____ д_ р__________ с х______ Н-е и-к-м- д- р-з-о-а-я-е с х-р-т-. ----------------------------------- Ние искаме да разговаряме с хората. 0
Nie -s-am- -- razg-va---me -----ra-a. N__ i_____ d_ r___________ s k_______ N-e i-k-m- d- r-z-o-a-y-m- s k-o-a-a- ------------------------------------- Nie iskame da razgovaryame s khorata.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + bulgaaria (1-100) MP3 bulgaaria (1-100)
Videot ei leitud!

Emakeelepäev

Kas sa armastad oma emakeelt? Siis peaksid sa seda edaspidi tähistama! Iga aasta 21. veebruaril! Siis on rahvusvaheline emakeelepäev. Seda on tähistatud alates 2000. aastast. Emakeelepäeva loojaks on UNESCO. UNESCO on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) alla kuuluv organisatsioon. Organisatsiooni tegevusvaldkondadeks on teadus, haridus ja kultuur. UNESCO tegeleb inimkonna pärimuskultuuri kaitsmisega. Ka keeled on kultuuripärand. Seega tuleb keeli kaitsta, õpetada ja edendada. Keelelist mitmekesisust tähistatakse 21. veebruaril. Hinnanguliselt on maailmas 6000 kuni 7000 keelt. Pooled neist keeltest on aga väljasuremisohus. Iga kahe nädala järel kaob üks keel igaveseks. Samas on iga keel tohutu teadmiste pagas. Ühte keelde on kogunenud terve rahvuse teadmised. Keeles peegeldub ka rahva ajalugu. Keele kaudu pärandatakse edasi kogemusi ja traditsioone. Seepärast on riigi keel osa rahvuse identiteedist. Kui keel sureb välja, kaob rohkem kui ainult sõnad. Neid keeli mälestatakse 21. veebruaril. Inimesed peaksid mõistma, mis tähendus keeltel on. Ja nad peaksid mõtlema, mis nemad saaksid teha, et keeli kaitsta. Seega näita, et su keel on sulle oluline! Küpsetad ehk oma emakeelele koogi? Ja kaunistad selle tekstiga. Ja seda oma emakeeles, loomulikult!
Kas sa teadsid?
Bosnia keel on lõunaslaavi keel. Seda räägitakse peamiselt Bosnias ja Hertsegoviinas. Aga leidub ka rääkijaid Serbias, Horvaatias, Makedoonias ja Montenegros. Bosnia keel on emakeeleks ümbes 2,5 miljonile inimesele. See sarnaneb väga horvaadi ja serbia keelele. Sõnavara, õigekiri ja grammatika erinevad väga vähe. Bosnia keele rääkijad saavad serblastest ja horvaatidest hästi aru. Seetõttu vaieldakse tihti bosnia keele staatuse üle. Mõned keeleteadlased kahtlevad, kas bosnia keel üleüldse omaette keel on. Nad väidavad, et see on kõigest serbohorvaadi keele variatsioon. Bosnia keeles on palju huvitavaid võõrmõjutusi. See ala kuulus varem vaheldumisi nii lääne- kui idamaade hulka. Seetõttu leidub sõnavaras palju araabia-, türgi- ja pärsiakeelseid mõisteid. See on slaavi keelte juures väga harv juhus. See aga teebki bosnia keele unikaalseks.