Vestmik

et Koolis   »   cs Ve škole

4 [neli]

Koolis

Koolis

4 [čtyři]

Ve škole

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Kus me oleme? K-e j-me? K__ j____ K-e j-m-? --------- Kde jsme? 0
Me oleme koolis. Js-e -e--ko--. J___ v_ š_____ J-m- v- š-o-e- -------------- Jsme ve škole. 0
Meil käib tund. M--e ------ání. M___ v_________ M-m- v-u-o-á-í- --------------- Máme vyučování. 0
Need on õpilased. T- -s-- --c-. T_ j___ ž____ T- j-o- ž-c-. ------------- To jsou žáci. 0
See on õpetaja. To----uč-telka. T_ j_ u________ T- j- u-i-e-k-. --------------- To je učitelka. 0
See on klass. T--je---íd-. T_ j_ t_____ T- j- t-í-a- ------------ To je třída. 0
Mida me teeme? Co----ám-? C_ d______ C- d-l-m-? ---------- Co děláme? 0
Me õpime. Uč-m---e. U____ s__ U-í-e s-. --------- Učíme se. 0
Me õpime keelt. Učíme se -az--. U____ s_ j_____ U-í-e s- j-z-k- --------------- Učíme se jazyk. 0
Ma õpin inglise keelt. Já ----čím-an-----y. J_ s_ u___ a________ J- s- u-í- a-g-i-k-. -------------------- Já se učím anglicky. 0
Sa õpid hispaania keelt. Ty s---číš -paněl-ky. T_ s_ u___ š_________ T- s- u-í- š-a-ě-s-y- --------------------- Ty se učíš španělsky. 0
Ta õpib saksa keelt. On -- -čí--ě--c-y. O_ s_ u__ n_______ O- s- u-í n-m-c-y- ------------------ On se učí německy. 0
Me õpime prantsuse keelt. My--e u-ím----an---zs--. M_ s_ u____ f___________ M- s- u-í-e f-a-c-u-s-y- ------------------------ My se učíme francouzsky. 0
Te õpite itaalia keelt. Vy s--u---e --a---y. V_ s_ u____ i_______ V- s- u-í-e i-a-s-y- -------------------- Vy se učíte italsky. 0
Nad õpivad vene keelt. On- -- --- r-s--. O__ s_ u__ r_____ O-i s- u-í r-s-y- ----------------- Oni se učí rusky. 0
Keeli õppida on huvitav. Učit-----az--y -e -aj---vé. U___ s_ j_____ j_ z________ U-i- s- j-z-k- j- z-j-m-v-. --------------------------- Učit se jazyky je zajímavé. 0
Me tahame inimesi mõista. C-cem- -oz-m---l----. C_____ r______ l_____ C-c-m- r-z-m-t l-d-m- --------------------- Chceme rozumět lidem. 0
Me tahame inimestega rääkida. Chc-me-mluvit---lidmi. C_____ m_____ s l_____ C-c-m- m-u-i- s l-d-i- ---------------------- Chceme mluvit s lidmi. 0

Emakeelepäev

Kas sa armastad oma emakeelt? Siis peaksid sa seda edaspidi tähistama! Iga aasta 21. veebruaril! Siis on rahvusvaheline emakeelepäev. Seda on tähistatud alates 2000. aastast. Emakeelepäeva loojaks on UNESCO. UNESCO on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) alla kuuluv organisatsioon. Organisatsiooni tegevusvaldkondadeks on teadus, haridus ja kultuur. UNESCO tegeleb inimkonna pärimuskultuuri kaitsmisega. Ka keeled on kultuuripärand. Seega tuleb keeli kaitsta, õpetada ja edendada. Keelelist mitmekesisust tähistatakse 21. veebruaril. Hinnanguliselt on maailmas 6000 kuni 7000 keelt. Pooled neist keeltest on aga väljasuremisohus. Iga kahe nädala järel kaob üks keel igaveseks. Samas on iga keel tohutu teadmiste pagas. Ühte keelde on kogunenud terve rahvuse teadmised. Keeles peegeldub ka rahva ajalugu. Keele kaudu pärandatakse edasi kogemusi ja traditsioone. Seepärast on riigi keel osa rahvuse identiteedist. Kui keel sureb välja, kaob rohkem kui ainult sõnad. Neid keeli mälestatakse 21. veebruaril. Inimesed peaksid mõistma, mis tähendus keeltel on. Ja nad peaksid mõtlema, mis nemad saaksid teha, et keeli kaitsta. Seega näita, et su keel on sulle oluline! Küpsetad ehk oma emakeelele koogi? Ja kaunistad selle tekstiga. Ja seda oma emakeeles, loomulikult!
Kas sa teadsid?
Bosnia keel on lõunaslaavi keel. Seda räägitakse peamiselt Bosnias ja Hertsegoviinas. Aga leidub ka rääkijaid Serbias, Horvaatias, Makedoonias ja Montenegros. Bosnia keel on emakeeleks ümbes 2,5 miljonile inimesele. See sarnaneb väga horvaadi ja serbia keelele. Sõnavara, õigekiri ja grammatika erinevad väga vähe. Bosnia keele rääkijad saavad serblastest ja horvaatidest hästi aru. Seetõttu vaieldakse tihti bosnia keele staatuse üle. Mõned keeleteadlased kahtlevad, kas bosnia keel üleüldse omaette keel on. Nad väidavad, et see on kõigest serbohorvaadi keele variatsioon. Bosnia keeles on palju huvitavaid võõrmõjutusi. See ala kuulus varem vaheldumisi nii lääne- kui idamaade hulka. Seetõttu leidub sõnavaras palju araabia-, türgi- ja pärsiakeelseid mõisteid. See on slaavi keelte juures väga harv juhus. See aga teebki bosnia keele unikaalseks.