Vestmik

et Koolis   »   cs Ve škole

4 [neli]

Koolis

Koolis

4 [čtyři]

Ve škole

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Kus me oleme? Kd- j---? Kde jsme? K-e j-m-? --------- Kde jsme? 0
Me oleme koolis. J--e -e --ole. Jsme ve škole. J-m- v- š-o-e- -------------- Jsme ve škole. 0
Meil käib tund. M--e-vyuč-vá-í. Máme vyučování. M-m- v-u-o-á-í- --------------- Máme vyučování. 0
Need on õpilased. T- --ou-žá--. To jsou žáci. T- j-o- ž-c-. ------------- To jsou žáci. 0
See on õpetaja. To-j--uči-e--a. To je učitelka. T- j- u-i-e-k-. --------------- To je učitelka. 0
See on klass. T- ------d-. To je třída. T- j- t-í-a- ------------ To je třída. 0
Mida me teeme? Co -ě---e? Co děláme? C- d-l-m-? ---------- Co děláme? 0
Me õpime. U---e --. Učíme se. U-í-e s-. --------- Učíme se. 0
Me õpime keelt. Učíme -e---zy-. Učíme se jazyk. U-í-e s- j-z-k- --------------- Učíme se jazyk. 0
Ma õpin inglise keelt. J- se u-í--a-gl-c--. Já se učím anglicky. J- s- u-í- a-g-i-k-. -------------------- Já se učím anglicky. 0
Sa õpid hispaania keelt. T- se------šp-ně-s--. Ty se učíš španělsky. T- s- u-í- š-a-ě-s-y- --------------------- Ty se učíš španělsky. 0
Ta õpib saksa keelt. O- ---u-- n--e-k-. On se učí německy. O- s- u-í n-m-c-y- ------------------ On se učí německy. 0
Me õpime prantsuse keelt. My--- -č--e -ra--o-zsk-. My se učíme francouzsky. M- s- u-í-e f-a-c-u-s-y- ------------------------ My se učíme francouzsky. 0
Te õpite itaalia keelt. V- ------te----l-k-. Vy se učíte italsky. V- s- u-í-e i-a-s-y- -------------------- Vy se učíte italsky. 0
Nad õpivad vene keelt. O-i s----í-r-sky. Oni se učí rusky. O-i s- u-í r-s-y- ----------------- Oni se učí rusky. 0
Keeli õppida on huvitav. U--t--e---z-------z--íma--. Učit se jazyky je zajímavé. U-i- s- j-z-k- j- z-j-m-v-. --------------------------- Učit se jazyky je zajímavé. 0
Me tahame inimesi mõista. C----e ro--m-t -id--. Chceme rozumět lidem. C-c-m- r-z-m-t l-d-m- --------------------- Chceme rozumět lidem. 0
Me tahame inimestega rääkida. C-c-me ml-vit-- l----. Chceme mluvit s lidmi. C-c-m- m-u-i- s l-d-i- ---------------------- Chceme mluvit s lidmi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Emakeelepäev

Kas sa armastad oma emakeelt? Siis peaksid sa seda edaspidi tähistama! Iga aasta 21. veebruaril! Siis on rahvusvaheline emakeelepäev. Seda on tähistatud alates 2000. aastast. Emakeelepäeva loojaks on UNESCO. UNESCO on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) alla kuuluv organisatsioon. Organisatsiooni tegevusvaldkondadeks on teadus, haridus ja kultuur. UNESCO tegeleb inimkonna pärimuskultuuri kaitsmisega. Ka keeled on kultuuripärand. Seega tuleb keeli kaitsta, õpetada ja edendada. Keelelist mitmekesisust tähistatakse 21. veebruaril. Hinnanguliselt on maailmas 6000 kuni 7000 keelt. Pooled neist keeltest on aga väljasuremisohus. Iga kahe nädala järel kaob üks keel igaveseks. Samas on iga keel tohutu teadmiste pagas. Ühte keelde on kogunenud terve rahvuse teadmised. Keeles peegeldub ka rahva ajalugu. Keele kaudu pärandatakse edasi kogemusi ja traditsioone. Seepärast on riigi keel osa rahvuse identiteedist. Kui keel sureb välja, kaob rohkem kui ainult sõnad. Neid keeli mälestatakse 21. veebruaril. Inimesed peaksid mõistma, mis tähendus keeltel on. Ja nad peaksid mõtlema, mis nemad saaksid teha, et keeli kaitsta. Seega näita, et su keel on sulle oluline! Küpsetad ehk oma emakeelele koogi? Ja kaunistad selle tekstiga. Ja seda oma emakeeles, loomulikult!
Kas sa teadsid?
Bosnia keel on lõunaslaavi keel. Seda räägitakse peamiselt Bosnias ja Hertsegoviinas. Aga leidub ka rääkijaid Serbias, Horvaatias, Makedoonias ja Montenegros. Bosnia keel on emakeeleks ümbes 2,5 miljonile inimesele. See sarnaneb väga horvaadi ja serbia keelele. Sõnavara, õigekiri ja grammatika erinevad väga vähe. Bosnia keele rääkijad saavad serblastest ja horvaatidest hästi aru. Seetõttu vaieldakse tihti bosnia keele staatuse üle. Mõned keeleteadlased kahtlevad, kas bosnia keel üleüldse omaette keel on. Nad väidavad, et see on kõigest serbohorvaadi keele variatsioon. Bosnia keeles on palju huvitavaid võõrmõjutusi. See ala kuulus varem vaheldumisi nii lääne- kui idamaade hulka. Seetõttu leidub sõnavaras palju araabia-, türgi- ja pärsiakeelseid mõisteid. See on slaavi keelte juures väga harv juhus. See aga teebki bosnia keele unikaalseks.