Vestmik

et Autorike   »   eo Aŭtopaneo

39 [kolmkümmend üheksa]

Autorike

Autorike

39 [tridek naŭ]

Aŭtopaneo

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Kus on järgmine tankla? K-e -s-as-la -le- -ro--ima -e--inej-? K__ e____ l_ p___ p_______ b_________ K-e e-t-s l- p-e- p-o-s-m- b-n-i-e-o- ------------------------------------- Kie estas la plej proksima benzinejo? 0
Mul on katkine rehv. M- ha--s m--ŝv--i-t-- p-e---. M_ h____ m___________ p______ M- h-v-s m-l-v-l-n-a- p-e-o-. ----------------------------- Mi havas malŝvelintan pneŭon. 0
Oskate te ratast vahetada? Ĉ---i povas-ŝ--ĝi--- p-eŭon? Ĉ_ v_ p____ ŝ____ l_ p______ Ĉ- v- p-v-s ŝ-n-i l- p-e-o-? ---------------------------- Ĉu vi povas ŝanĝi la pneŭon? 0
Mul on vaja paar liitrit diislit. Mi --zon---k-----n l--ro-- -a d-z--o-e-. M_ b______ k______ l______ d_ d_________ M- b-z-n-s k-l-a-n l-t-o-n d- d-z-l-l-o- ---------------------------------------- Mi bezonas kelkajn litrojn da dizeloleo. 0
Mul ei ole enam bensiini. M--n- pl--h--a--be-z-non. M_ n_ p__ h____ b________ M- n- p-u h-v-s b-n-i-o-. ------------------------- Mi ne plu havas benzinon. 0
Kas teil on varukanister? Ĉu-v- -avas-k-n--t--n? Ĉ_ v_ h____ k_________ Ĉ- v- h-v-s k-n-s-r-n- ---------------------- Ĉu vi havas kanistron? 0
Kus ma saan helistada? Ki---i-pov-- ----f---? K__ m_ p____ t________ K-e m- p-v-s t-l-f-n-? ---------------------- Kie mi povas telefoni? 0
Mul on puksiiri vaja. M- b--on-s -ŭt-t----n-se-vo-. M_ b______ a_________ s______ M- b-z-n-s a-t-t-e-a- s-r-o-. ----------------------------- Mi bezonas aŭtotrenan servon. 0
Ma otsin töökoda. M---e-----r-p-r--on. M_ s_____ r_________ M- s-r-a- r-p-r-j-n- -------------------- Mi serĉas riparejon. 0
Juhtus õnnetus. A-ci--n-- o-az-s. A________ o______ A-c-d-n-o o-a-i-. ----------------- Akcidento okazis. 0
Kus on lähim telefon? K-e e---s l- -le- -r-ksi-- t-l-fono? K__ e____ l_ p___ p_______ t________ K-e e-t-s l- p-e- p-o-s-m- t-l-f-n-? ------------------------------------ Kie estas la plej proksima telefono? 0
Kas teil on mobiil kaasas? Ĉu-v- ha-a----- vi --ŝ-e-e--n-n? Ĉ_ v_ h____ k__ v_ p____________ Ĉ- v- h-v-s k-n v- p-ŝ-e-e-o-o-? -------------------------------- Ĉu vi havas kun vi poŝtelefonon? 0
Me vajame abi. Ni --------helpo-. N_ b______ h______ N- b-z-n-s h-l-o-. ------------------ Ni bezonas helpon. 0
Kutsuge arst! Voku-k--ac--t-n! V___ k__________ V-k- k-r-c-s-o-! ---------------- Voku kuraciston! 0
Kutsuge politsei! V--u la-------n! V___ l_ p_______ V-k- l- p-l-c-n- ---------------- Voku la policon! 0
Teie paberid, palun. V---n--ok--e--o-n,-m- pe-as. V____ d___________ m_ p_____ V-a-n d-k-m-n-o-n- m- p-t-s- ---------------------------- Viajn dokumentojn, mi petas. 0
Teie juhiload, palun. Vian s----e-me-i---,--i---t--. V___ s______________ m_ p_____ V-a- s-i-p-r-e-i-o-, m- p-t-s- ------------------------------ Vian stirpermesilon, mi petas. 0
Teie autodokumendid, palun. V-an --to-----i--lon- -i pe-as. V___ a_______________ m_ p_____ V-a- a-t-i-e-t-g-l-n- m- p-t-s- ------------------------------- Vian aŭtoidentigilon, mi petas. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + esperanto (1-100) MP3 esperanto (1-100)
Videot ei leitud!

Andekas keelebeebi

Enne kui nad isegi rääkima õpivad, teavad lapsed palju keelte kohta. Seda on näidanud mitmed erinevad katsed. Lapse arengut uuritakse spetsiaalsetes beebilaborites. Seal uuritakse ka seda, kuidas lapsed keeli õpivad. Beebid on ilmselgelt intelligentsemad kui me siiani arvanud oleme. Isegi 6-kuuselt on neil mitmeid keelelisi oskusi. Näitekstunnevad nad ära oma emakeele. Prantsuse ja saksa beebid reageerivad erinevalt teatud toonidele. Erinevatel rõhumustritel on erinevad tagajärjed. Seega tunnetavad lapsed oma emakeele tooni. Väga noored lapsed suudavad meelde jätta mitmeid sõnu. Vanemad on beebi keele arengule väga tähtsad. Sest lapsed vajavad suhtlemist juba vahetult pärast sündimist. Nad tahavad suhelda oma ema ja isaga. Kuid suhtlust peavad saatma positiivsed emotsioonid. Vanemad ei tohi olla stressis, kui nad oma lapsega räägivad. Vale on ka nendega harva rääkida. Stressil ja vaikusel võib beebile olla negatiivne mõju. See võib nende keele arengut pärssida. Beebid alustavad õppimist juba emaüsas! Nad reageerivad kõnele ka enne sündi. Nad suudavad juba õigesti helisignaale tajuda. Pärast sündi tunnevad nad antud signaalid ära. Sündimata lapsed õpivad isegi keele rütmi. Imikud kuulrad juba üsas oma ema häält. Nii võib isegi rääkida veel sündimata lapsega. Kuid ei tohi üle pingutada... Lapsel on veel piisavalt aega harjutada ka pärast sündi!
Kas sa teadsid?
Rootsi keel kuulub põhjagermaani keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 8 miljonile inimesele. Seda räägitakse Rootsis ning osaliselt ka Soomes. Rootslased võivad norralastega üsna probleemivabalt suhelda. On olemas lausa ka segakeel, mis elemente mõlemast keelest ühendab. Ka taanlastega on vestlus võimalik, kui kõik osapooled selgelt räägivad. Rootsi tähestikus on 29 tähte. Üks rootsi keele tunnusmärk on iseloomulik vokaalisüsteem. Vokaalide pikkus ja lühidus otsustavad sõnatähenduse. Ka toonikõrgus mängib rootsi keeles rolli. Rootsi keele sõnad ja laused on üldiselt pigem lühikesed. Lausejärjestus järgib kindlaid reegleid. Ka grammatika ei ole väga keeruline. Struktuurid sarnanevad kokkuvõttes inglise keele omadele. Õppige rootsi keelt, see ei ole üldse nii raske!