Vestmik

et Autorike   »   af Kar het gaan staan

39 [kolmkümmend üheksa]

Autorike

Autorike

39 [nege en dertig]

Kar het gaan staan

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Kus on järgmine tankla? Wa-- i- di- --a-te---l--asi-? W___ i_ d__ n_____ v_________ W-a- i- d-e n-a-t- v-l-t-s-e- ----------------------------- Waar is die naaste vulstasie? 0
Mul on katkine rehv. E--het--n p-p-wie-. E_ h__ ’_ p__ w____ E- h-t ’- p-p w-e-. ------------------- Ek het ’n pap wiel. 0
Oskate te ratast vahetada? Ka- u--ie-w-el---r--l? K__ u d__ w___ o______ K-n u d-e w-e- o-r-i-? ---------------------- Kan u die wiel omruil? 0
Mul on vaja paar liitrit diislit. E----- ’n ---r--iter-d-e-el-n-d-g. E_ h__ ’_ p___ l____ d_____ n_____ E- h-t ’- p-a- l-t-r d-e-e- n-d-g- ---------------------------------- Ek het ’n paar liter diesel nodig. 0
Mul ei ole enam bensiini. E- -et-n-- mee----a--sto- n--. E_ h__ n__ m___ b________ n___ E- h-t n-e m-e- b-a-d-t-f n-e- ------------------------------ Ek het nie meer brandstof nie. 0
Kas teil on varukanister? H-t --’n b-and-t---an--t--e? H__ u ’_ b__________________ H-t u ’- b-a-d-t-f-a-n-t-i-? ---------------------------- Het u ’n brandstofkannetjie? 0
Kus ma saan helistada? Wa-r k----k -n-o---ep -aak? W___ k__ e_ ’_ o_____ m____ W-a- k-n e- ’- o-r-e- m-a-? --------------------------- Waar kan ek ’n oproep maak? 0
Mul on puksiiri vaja. E- h-t ’n ins---p-i--s -o---. E_ h__ ’_ i___________ n_____ E- h-t ’- i-s-e-p-i-n- n-d-g- ----------------------------- Ek het ’n insleepdiens nodig. 0
Ma otsin töökoda. E- -- -p-so-- na ’n werk--in--l. E_ i_ o_ s___ n_ ’_ w___________ E- i- o- s-e- n- ’- w-r-s-i-k-l- -------------------------------- Ek is op soek na ’n werkswinkel. 0
Juhtus õnnetus. Da-- w-s--n o----u-. D___ w__ ’_ o_______ D-a- w-s ’- o-g-l-k- -------------------- Daar was ’n ongeluk. 0
Kus on lähim telefon? W----i- -------s-e -e----o-? W___ i_ d__ n_____ t________ W-a- i- d-e n-a-t- t-l-f-o-? ---------------------------- Waar is die naaste telefoon? 0
Kas teil on mobiil kaasas? H-t - ’n ------- b- u? H__ u ’_ s______ b_ u_ H-t u ’- s-l-o-n b- u- ---------------------- Het u ’n selfoon by u? 0
Me vajame abi. O-- h----ul---od--. O__ h__ h___ n_____ O-s h-t h-l- n-d-g- ------------------- Ons het hulp nodig. 0
Kutsuge arst! Bel -n ----er! B__ ’_ d______ B-l ’- d-k-e-! -------------- Bel ’n dokter! 0
Kutsuge politsei! Bel-di---o-i-ie! B__ d__ p_______ B-l d-e p-l-s-e- ---------------- Bel die polisie! 0
Teie paberid, palun. U--ok-------asseb-ie-. U d________ a_________ U d-k-m-n-e a-s-b-i-f- ---------------------- U dokumente asseblief. 0
Teie juhiload, palun. U --be-ys a-s--l-e-. U r______ a_________ U r-b-w-s a-s-b-i-f- -------------------- U rybewys asseblief. 0
Teie autodokumendid, palun. U m-t-rre----r-s-----s---i--. U m_______________ a_________ U m-t-r-e-i-t-a-i- a-s-b-i-f- ----------------------------- U motorregistrasie asseblief. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Andekas keelebeebi

Enne kui nad isegi rääkima õpivad, teavad lapsed palju keelte kohta. Seda on näidanud mitmed erinevad katsed. Lapse arengut uuritakse spetsiaalsetes beebilaborites. Seal uuritakse ka seda, kuidas lapsed keeli õpivad. Beebid on ilmselgelt intelligentsemad kui me siiani arvanud oleme. Isegi 6-kuuselt on neil mitmeid keelelisi oskusi. Näitekstunnevad nad ära oma emakeele. Prantsuse ja saksa beebid reageerivad erinevalt teatud toonidele. Erinevatel rõhumustritel on erinevad tagajärjed. Seega tunnetavad lapsed oma emakeele tooni. Väga noored lapsed suudavad meelde jätta mitmeid sõnu. Vanemad on beebi keele arengule väga tähtsad. Sest lapsed vajavad suhtlemist juba vahetult pärast sündimist. Nad tahavad suhelda oma ema ja isaga. Kuid suhtlust peavad saatma positiivsed emotsioonid. Vanemad ei tohi olla stressis, kui nad oma lapsega räägivad. Vale on ka nendega harva rääkida. Stressil ja vaikusel võib beebile olla negatiivne mõju. See võib nende keele arengut pärssida. Beebid alustavad õppimist juba emaüsas! Nad reageerivad kõnele ka enne sündi. Nad suudavad juba õigesti helisignaale tajuda. Pärast sündi tunnevad nad antud signaalid ära. Sündimata lapsed õpivad isegi keele rütmi. Imikud kuulrad juba üsas oma ema häält. Nii võib isegi rääkida veel sündimata lapsega. Kuid ei tohi üle pingutada... Lapsel on veel piisavalt aega harjutada ka pärast sündi!
Kas sa teadsid?
Rootsi keel kuulub põhjagermaani keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 8 miljonile inimesele. Seda räägitakse Rootsis ning osaliselt ka Soomes. Rootslased võivad norralastega üsna probleemivabalt suhelda. On olemas lausa ka segakeel, mis elemente mõlemast keelest ühendab. Ka taanlastega on vestlus võimalik, kui kõik osapooled selgelt räägivad. Rootsi tähestikus on 29 tähte. Üks rootsi keele tunnusmärk on iseloomulik vokaalisüsteem. Vokaalide pikkus ja lühidus otsustavad sõnatähenduse. Ka toonikõrgus mängib rootsi keeles rolli. Rootsi keele sõnad ja laused on üldiselt pigem lühikesed. Lausejärjestus järgib kindlaid reegleid. Ka grammatika ei ole väga keeruline. Struktuurid sarnanevad kokkuvõttes inglise keele omadele. Õppige rootsi keelt, see ei ole üldse nii raske!