Vestmik

et Autorike   »   bg Автомобилна авария

39 [kolmkümmend üheksa]

Autorike

Autorike

39 [трийсет и девет]

39 [triyset i devet]

Автомобилна авария

[Avtomobilna avariya]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Kus on järgmine tankla? Къд--- н----л--ката б---ино-т-н-ия? Къде е най-близката бензиностанция? К-д- е н-й-б-и-к-т- б-н-и-о-т-н-и-? ----------------------------------- Къде е най-близката бензиностанция? 0
Ky-e ye --y-blizk----b-nzi----a-ts-y-? Kyde ye nay-blizkata benzinostantsiya? K-d- y- n-y-b-i-k-t- b-n-i-o-t-n-s-y-? -------------------------------------- Kyde ye nay-blizkata benzinostantsiya?
Mul on katkine rehv. И--м-спук-----ум-. Имам спукана гума. И-а- с-у-а-а г-м-. ------------------ Имам спукана гума. 0
I-a- s--k----g--a. Imam spukana guma. I-a- s-u-a-a g-m-. ------------------ Imam spukana guma.
Oskate te ratast vahetada? М-жете----д------и-е ---е-о--? Можете ли да смените колелото? М-ж-т- л- д- с-е-и-е к-л-л-т-? ------------------------------ Можете ли да смените колелото? 0
M-z-----li -a sm-nit--k-le-oto? Mozhete li da smenite koleloto? M-z-e-e l- d- s-e-i-e k-l-l-t-? ------------------------------- Mozhete li da smenite koleloto?
Mul on vaja paar liitrit diislit. Тряб-а- -и ---ол-о ли-р---и-е-. Трябват ми няколко литра дизел. Т-я-в-т м- н-к-л-о л-т-а д-з-л- ------------------------------- Трябват ми няколко литра дизел. 0
T-y-bva- -i--yako----------d--el. Tryabvat mi nyakolko litra dizel. T-y-b-a- m- n-a-o-k- l-t-a d-z-l- --------------------------------- Tryabvat mi nyakolko litra dizel.
Mul ei ole enam bensiini. Н---м по-ече----з--. Нямам повече бензин. Н-м-м п-в-ч- б-н-и-. -------------------- Нямам повече бензин. 0
Nyam-m pov--he-b-n-in. Nyamam poveche benzin. N-a-a- p-v-c-e b-n-i-. ---------------------- Nyamam poveche benzin.
Kas teil on varukanister? И-ат- л---е----на-туб-? Имате ли резервна туба? И-а-е л- р-з-р-н- т-б-? ----------------------- Имате ли резервна туба? 0
I---e -i r--e-v-a t---? Imate li rezervna tuba? I-a-e l- r-z-r-n- t-b-? ----------------------- Imate li rezervna tuba?
Kus ma saan helistada? Къд- мога--- -е-о-а---по-т--е-он? Къде мога да се обадя по телефон? К-д- м-г- д- с- о-а-я п- т-л-ф-н- --------------------------------- Къде мога да се обадя по телефон? 0
K-de ---a--a -- -bad-- -o---l--o-? Kyde moga da se obadya po telefon? K-d- m-g- d- s- o-a-y- p- t-l-f-n- ---------------------------------- Kyde moga da se obadya po telefon?
Mul on puksiiri vaja. Т-я--а ---„П--на --мо--. Трябва ми „Пътна помощ”. Т-я-в- м- „-ъ-н- п-м-щ-. ------------------------ Трябва ми „Пътна помощ”. 0
Tr----- mi --ytn- p----h-h”. Tryabva mi „Pytna pomoshch”. T-y-b-a m- „-y-n- p-m-s-c-”- ---------------------------- Tryabva mi „Pytna pomoshch”.
Ma otsin töökoda. Т-р---------л----. Търся работилница. Т-р-я р-б-т-л-и-а- ------------------ Търся работилница. 0
T--s-- rab-t-ln--sa. Tyrsya rabotilnitsa. T-r-y- r-b-t-l-i-s-. -------------------- Tyrsya rabotilnitsa.
Juhtus õnnetus. Случ- ---зл-п--у-а. Случи се злополука. С-у-и с- з-о-о-у-а- ------------------- Случи се злополука. 0
Slu------ z-o--l-k-. Sluchi se zlopoluka. S-u-h- s- z-o-o-u-a- -------------------- Sluchi se zlopoluka.
Kus on lähim telefon? Къд--- --й---изк--т-т-ле-о-? Къде е най-близкият телефон? К-д- е н-й-б-и-к-я- т-л-ф-н- ---------------------------- Къде е най-близкият телефон? 0
K-d- -- ----bl-z--ya- --l--on? Kyde ye nay-blizkiyat telefon? K-d- y- n-y-b-i-k-y-t t-l-f-n- ------------------------------ Kyde ye nay-blizkiyat telefon?
Kas teil on mobiil kaasas? Им-т---- -о-и--н --ле--- с---с--- --? Имате ли мобилен телефон със себе си? И-а-е л- м-б-л-н т-л-ф-н с-с с-б- с-? ------------------------------------- Имате ли мобилен телефон със себе си? 0
I--------m-b-l---te-ef-- sys ---- -i? Imate li mobilen telefon sys sebe si? I-a-e l- m-b-l-n t-l-f-n s-s s-b- s-? ------------------------------------- Imate li mobilen telefon sys sebe si?
Me vajame abi. Т-я-----и--омощ. Трябва ни помощ. Т-я-в- н- п-м-щ- ---------------- Трябва ни помощ. 0
Tr----- ----o--s-c-. Tryabva ni pomoshch. T-y-b-a n- p-m-s-c-. -------------------- Tryabva ni pomoshch.
Kutsuge arst! И-ви---те-лек-р! Извикайте лекар! И-в-к-й-е л-к-р- ---------------- Извикайте лекар! 0
I-vi--yte--e--r! Izvikayte lekar! I-v-k-y-e l-k-r- ---------------- Izvikayte lekar!
Kutsuge politsei! Изв--а--- -о--ци-! Извикайте полиция! И-в-к-й-е п-л-ц-я- ------------------ Извикайте полиция! 0
I-v--ayt- -o-its--a! Izvikayte politsiya! I-v-k-y-e p-l-t-i-a- -------------------- Izvikayte politsiya!
Teie paberid, palun. До--ментит- В-, мол-. Документите Ви, моля. Д-к-м-н-и-е В-, м-л-. --------------------- Документите Ви, моля. 0
D-----n---- Vi- -o-y-. Dokumentite Vi, molya. D-k-m-n-i-e V-, m-l-a- ---------------------- Dokumentite Vi, molya.
Teie juhiload, palun. Ш-ф-ор-ката -----иж--, --л-. Шофьорската Ви книжка, моля. Ш-ф-о-с-а-а В- к-и-к-, м-л-. ---------------------------- Шофьорската Ви книжка, моля. 0
Sh-f-ors-ata ----ni---a, m-l--. Shofьorskata Vi knizhka, molya. S-o-ь-r-k-t- V- k-i-h-a- m-l-a- ------------------------------- Shofьorskata Vi knizhka, molya.
Teie autodokumendid, palun. Докумен-ите--- ----------,-мо--. Документите на автомобила, моля. Д-к-м-н-и-е н- а-т-м-б-л-, м-л-. -------------------------------- Документите на автомобила, моля. 0
Dok-m--tite--a -v-o--b---- ----a. Dokumentite na avtomobila, molya. D-k-m-n-i-e n- a-t-m-b-l-, m-l-a- --------------------------------- Dokumentite na avtomobila, molya.

Andekas keelebeebi

Enne kui nad isegi rääkima õpivad, teavad lapsed palju keelte kohta. Seda on näidanud mitmed erinevad katsed. Lapse arengut uuritakse spetsiaalsetes beebilaborites. Seal uuritakse ka seda, kuidas lapsed keeli õpivad. Beebid on ilmselgelt intelligentsemad kui me siiani arvanud oleme. Isegi 6-kuuselt on neil mitmeid keelelisi oskusi. Näitekstunnevad nad ära oma emakeele. Prantsuse ja saksa beebid reageerivad erinevalt teatud toonidele. Erinevatel rõhumustritel on erinevad tagajärjed. Seega tunnetavad lapsed oma emakeele tooni. Väga noored lapsed suudavad meelde jätta mitmeid sõnu. Vanemad on beebi keele arengule väga tähtsad. Sest lapsed vajavad suhtlemist juba vahetult pärast sündimist. Nad tahavad suhelda oma ema ja isaga. Kuid suhtlust peavad saatma positiivsed emotsioonid. Vanemad ei tohi olla stressis, kui nad oma lapsega räägivad. Vale on ka nendega harva rääkida. Stressil ja vaikusel võib beebile olla negatiivne mõju. See võib nende keele arengut pärssida. Beebid alustavad õppimist juba emaüsas! Nad reageerivad kõnele ka enne sündi. Nad suudavad juba õigesti helisignaale tajuda. Pärast sündi tunnevad nad antud signaalid ära. Sündimata lapsed õpivad isegi keele rütmi. Imikud kuulrad juba üsas oma ema häält. Nii võib isegi rääkida veel sündimata lapsega. Kuid ei tohi üle pingutada... Lapsel on veel piisavalt aega harjutada ka pärast sündi!
Kas sa teadsid?
Rootsi keel kuulub põhjagermaani keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 8 miljonile inimesele. Seda räägitakse Rootsis ning osaliselt ka Soomes. Rootslased võivad norralastega üsna probleemivabalt suhelda. On olemas lausa ka segakeel, mis elemente mõlemast keelest ühendab. Ka taanlastega on vestlus võimalik, kui kõik osapooled selgelt räägivad. Rootsi tähestikus on 29 tähte. Üks rootsi keele tunnusmärk on iseloomulik vokaalisüsteem. Vokaalide pikkus ja lühidus otsustavad sõnatähenduse. Ka toonikõrgus mängib rootsi keeles rolli. Rootsi keele sõnad ja laused on üldiselt pigem lühikesed. Lausejärjestus järgib kindlaid reegleid. Ka grammatika ei ole väga keeruline. Struktuurid sarnanevad kokkuvõttes inglise keele omadele. Õppige rootsi keelt, see ei ole üldse nii raske!