Vestmik

et Autorike   »   da Problemer med bilen

39 [kolmkümmend üheksa]

Autorike

Autorike

39 [niogtredive]

Problemer med bilen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Kus on järgmine tankla? Hvo--er -e- -ærmest- ta-kst----n? H___ e_ d__ n_______ t___________ H-o- e- d-n n-r-e-t- t-n-s-a-i-n- --------------------------------- Hvor er den nærmeste tankstation? 0
Mul on katkine rehv. J-g---r--t-p--kte-et dæ-. J__ h__ e_ p________ d___ J-g h-r e- p-n-t-r-t d-k- ------------------------- Jeg har et punkteret dæk. 0
Oskate te ratast vahetada? K-n-du--k---e h-u-et? K__ d_ s_____ h______ K-n d- s-i-t- h-u-e-? --------------------- Kan du skifte hjulet? 0
Mul on vaja paar liitrit diislit. Jeg-h-r --ug-f-r ---le l---r-di--el. J__ h__ b___ f__ n____ l____ d______ J-g h-r b-u- f-r n-g-e l-t-r d-e-e-. ------------------------------------ Jeg har brug for nogle liter diesel. 0
Mul ei ole enam bensiini. J-g--a- ik-----r- --n--n. J__ h__ i___ m___ b______ J-g h-r i-k- m-r- b-n-i-. ------------------------- Jeg har ikke mere benzin. 0
Kas teil on varukanister? H-r-du-e---es-rv-d---? H__ d_ e_ r___________ H-r d- e- r-s-r-e-u-k- ---------------------- Har du en reservedunk? 0
Kus ma saan helistada? Hv-r e--d-r e- t---fon? H___ e_ d__ e_ t_______ H-o- e- d-r e- t-l-f-n- ----------------------- Hvor er der en telefon? 0
Mul on puksiiri vaja. Je- ------u- --- -n---gs-r-ng---rvi--. J__ h__ b___ f__ e_ b_________________ J-g h-r b-u- f-r e- b-g-e-i-g-s-r-i-e- -------------------------------------- Jeg har brug for en bugseringsservice. 0
Ma otsin töökoda. J-g--e--- ef-er et--ær-s--d. J__ l____ e____ e_ v________ J-g l-d-r e-t-r e- v-r-s-e-. ---------------------------- Jeg leder efter et værksted. 0
Juhtus õnnetus. D-r-er---et-et---e--. D__ e_ s___ e_ u_____ D-r e- s-e- e- u-e-d- --------------------- Der er sket et uheld. 0
Kus on lähim telefon? H-or-er-d-- -æ----te--e---on? H___ e_ d__ n_______ t_______ H-o- e- d-n n-r-e-t- t-l-f-n- ----------------------------- Hvor er den nærmeste telefon? 0
Kas teil on mobiil kaasas? Har ---en---bi----efo- -- di-? H__ d_ e_ m___________ p_ d___ H-r d- e- m-b-l-e-e-o- p- d-g- ------------------------------ Har du en mobiltelefon på dig? 0
Me vajame abi. Vi --r-br-g --r--jæl-. V_ h__ b___ f__ h_____ V- h-r b-u- f-r h-æ-p- ---------------------- Vi har brug for hjælp. 0
Kutsuge arst! Rin--eft----n-l-ge! R___ e____ e_ l____ R-n- e-t-r e- l-g-! ------------------- Ring efter en læge! 0
Kutsuge politsei! Rin- e---r -o-i-i-t! R___ e____ p________ R-n- e-t-r p-l-t-e-! -------------------- Ring efter politiet! 0
Teie paberid, palun. Di-e p------, tak. D___ p_______ t___ D-n- p-p-r-r- t-k- ------------------ Dine papirer, tak. 0
Teie juhiload, palun. Dit -ør-----,--ak. D__ k________ t___ D-t k-r-k-r-, t-k- ------------------ Dit kørekort, tak. 0
Teie autodokumendid, palun. Bilens--eg--t--ring-a-t-s-,-t-k. B_____ r___________________ t___ B-l-n- r-g-s-r-r-n-s-t-e-t- t-k- -------------------------------- Bilens registreringsattest, tak. 0

Andekas keelebeebi

Enne kui nad isegi rääkima õpivad, teavad lapsed palju keelte kohta. Seda on näidanud mitmed erinevad katsed. Lapse arengut uuritakse spetsiaalsetes beebilaborites. Seal uuritakse ka seda, kuidas lapsed keeli õpivad. Beebid on ilmselgelt intelligentsemad kui me siiani arvanud oleme. Isegi 6-kuuselt on neil mitmeid keelelisi oskusi. Näitekstunnevad nad ära oma emakeele. Prantsuse ja saksa beebid reageerivad erinevalt teatud toonidele. Erinevatel rõhumustritel on erinevad tagajärjed. Seega tunnetavad lapsed oma emakeele tooni. Väga noored lapsed suudavad meelde jätta mitmeid sõnu. Vanemad on beebi keele arengule väga tähtsad. Sest lapsed vajavad suhtlemist juba vahetult pärast sündimist. Nad tahavad suhelda oma ema ja isaga. Kuid suhtlust peavad saatma positiivsed emotsioonid. Vanemad ei tohi olla stressis, kui nad oma lapsega räägivad. Vale on ka nendega harva rääkida. Stressil ja vaikusel võib beebile olla negatiivne mõju. See võib nende keele arengut pärssida. Beebid alustavad õppimist juba emaüsas! Nad reageerivad kõnele ka enne sündi. Nad suudavad juba õigesti helisignaale tajuda. Pärast sündi tunnevad nad antud signaalid ära. Sündimata lapsed õpivad isegi keele rütmi. Imikud kuulrad juba üsas oma ema häält. Nii võib isegi rääkida veel sündimata lapsega. Kuid ei tohi üle pingutada... Lapsel on veel piisavalt aega harjutada ka pärast sündi!
Kas sa teadsid?
Rootsi keel kuulub põhjagermaani keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 8 miljonile inimesele. Seda räägitakse Rootsis ning osaliselt ka Soomes. Rootslased võivad norralastega üsna probleemivabalt suhelda. On olemas lausa ka segakeel, mis elemente mõlemast keelest ühendab. Ka taanlastega on vestlus võimalik, kui kõik osapooled selgelt räägivad. Rootsi tähestikus on 29 tähte. Üks rootsi keele tunnusmärk on iseloomulik vokaalisüsteem. Vokaalide pikkus ja lühidus otsustavad sõnatähenduse. Ka toonikõrgus mängib rootsi keeles rolli. Rootsi keele sõnad ja laused on üldiselt pigem lühikesed. Lausejärjestus järgib kindlaid reegleid. Ka grammatika ei ole väga keeruline. Struktuurid sarnanevad kokkuvõttes inglise keele omadele. Õppige rootsi keelt, see ei ole üldse nii raske!