Vestmik

et Autorike   »   nn Biluhell

39 [kolmkümmend üheksa]

Autorike

Autorike

39 [trettini]

Biluhell

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Kus on järgmine tankla? Kvar er næras-- b---insta----? K___ e_ n______ b_____________ K-a- e- n-r-s-e b-n-i-s-a-j-n- ------------------------------ Kvar er næraste bensinstasjon? 0
Mul on katkine rehv. Eg-ha----n-t-r-. E_ h__ p________ E- h-r p-n-t-r-. ---------------- Eg har punktert. 0
Oskate te ratast vahetada? Ka--du -yte -e---t? K__ d_ b___ d______ K-n d- b-t- d-k-e-? ------------------- Kan du byte dekket? 0
Mul on vaja paar liitrit diislit. E- ---ng ei------l--er-di--e-. E_ t____ e__ p__ l____ d______ E- t-e-g e-t p-r l-t-r d-e-e-. ------------------------------ Eg treng eit par liter diesel. 0
Mul ei ole enam bensiini. Eg-er-t-m---r --n--n. E_ e_ t__ f__ b______ E- e- t-m f-r b-n-i-. --------------------- Eg er tom for bensin. 0
Kas teil on varukanister? Ha- -u-ei---nsi---n-e? H__ d_ e_ b___________ H-r d- e- b-n-i-k-n-e- ---------------------- Har du ei bensinkanne? 0
Kus ma saan helistada? K--- ----e---in-je? K___ k__ e_ r______ K-a- k-n e- r-n-j-? ------------------- Kvar kan eg ringje? 0
Mul on puksiiri vaja. E----e-g--------in--b--. E_ t____ e__ t__________ E- t-e-g e-n t-u-n-s-i-. ------------------------ Eg treng ein tauingsbil. 0
Ma otsin töökoda. E----r-ett---e---bil-er--ta-. E_ s__ e____ e__ b___________ E- s-r e-t-r e-n b-l-e-k-t-d- ----------------------------- Eg ser etter ein bilverkstad. 0
Juhtus õnnetus. D-----r--k--dd ----uh-l-. D__ h__ s_____ e__ u_____ D-t h-r s-j-d- e-t u-e-l- ------------------------- Det har skjedd eit uhell. 0
Kus on lähim telefon? K-a- er-n-ra--- --lef-n? K___ e_ n______ t_______ K-a- e- n-r-s-e t-l-f-n- ------------------------ Kvar er næraste telefon? 0
Kas teil on mobiil kaasas? H---du ---i- --d ---? H__ d_ m____ m__ d___ H-r d- m-b-l m-d d-g- --------------------- Har du mobil med deg? 0
Me vajame abi. V- t-e-- hje-p. V_ t____ h_____ V- t-e-g h-e-p- --------------- Vi treng hjelp. 0
Kutsuge arst! R--g---l ----! R___ t__ l____ R-n- t-l l-g-! -------------- Ring til lege! 0
Kutsuge politsei! R-ng-----tie-! R___ p________ R-n- p-l-t-e-! -------------- Ring politiet! 0
Teie paberid, palun. Kan ---f--sj- --p--a----e? K__ e_ f_ s__ p_____ d____ K-n e- f- s-å p-p-r- d-n-? -------------------------- Kan eg få sjå papira dine? 0
Teie juhiload, palun. Ka---g f---j--før---orte-? K__ e_ f_ s__ f___________ K-n e- f- s-å f-r-r-o-t-t- -------------------------- Kan eg få sjå førarkortet? 0
Teie autodokumendid, palun. K-n----få -jå-v--nk-rtet? K__ e_ f_ s__ v__________ K-n e- f- s-å v-g-k-r-e-? ------------------------- Kan eg få sjå vognkortet? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Andekas keelebeebi

Enne kui nad isegi rääkima õpivad, teavad lapsed palju keelte kohta. Seda on näidanud mitmed erinevad katsed. Lapse arengut uuritakse spetsiaalsetes beebilaborites. Seal uuritakse ka seda, kuidas lapsed keeli õpivad. Beebid on ilmselgelt intelligentsemad kui me siiani arvanud oleme. Isegi 6-kuuselt on neil mitmeid keelelisi oskusi. Näitekstunnevad nad ära oma emakeele. Prantsuse ja saksa beebid reageerivad erinevalt teatud toonidele. Erinevatel rõhumustritel on erinevad tagajärjed. Seega tunnetavad lapsed oma emakeele tooni. Väga noored lapsed suudavad meelde jätta mitmeid sõnu. Vanemad on beebi keele arengule väga tähtsad. Sest lapsed vajavad suhtlemist juba vahetult pärast sündimist. Nad tahavad suhelda oma ema ja isaga. Kuid suhtlust peavad saatma positiivsed emotsioonid. Vanemad ei tohi olla stressis, kui nad oma lapsega räägivad. Vale on ka nendega harva rääkida. Stressil ja vaikusel võib beebile olla negatiivne mõju. See võib nende keele arengut pärssida. Beebid alustavad õppimist juba emaüsas! Nad reageerivad kõnele ka enne sündi. Nad suudavad juba õigesti helisignaale tajuda. Pärast sündi tunnevad nad antud signaalid ära. Sündimata lapsed õpivad isegi keele rütmi. Imikud kuulrad juba üsas oma ema häält. Nii võib isegi rääkida veel sündimata lapsega. Kuid ei tohi üle pingutada... Lapsel on veel piisavalt aega harjutada ka pärast sündi!
Kas sa teadsid?
Rootsi keel kuulub põhjagermaani keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 8 miljonile inimesele. Seda räägitakse Rootsis ning osaliselt ka Soomes. Rootslased võivad norralastega üsna probleemivabalt suhelda. On olemas lausa ka segakeel, mis elemente mõlemast keelest ühendab. Ka taanlastega on vestlus võimalik, kui kõik osapooled selgelt räägivad. Rootsi tähestikus on 29 tähte. Üks rootsi keele tunnusmärk on iseloomulik vokaalisüsteem. Vokaalide pikkus ja lühidus otsustavad sõnatähenduse. Ka toonikõrgus mängib rootsi keeles rolli. Rootsi keele sõnad ja laused on üldiselt pigem lühikesed. Lausejärjestus järgib kindlaid reegleid. Ka grammatika ei ole väga keeruline. Struktuurid sarnanevad kokkuvõttes inglise keele omadele. Õppige rootsi keelt, see ei ole üldse nii raske!