Vestmik

et Autorike   »   no Bilulykke

39 [kolmkümmend üheksa]

Autorike

Autorike

39 [trettini]

Bilulykke

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Kus on järgmine tankla? Hv-r-e- -æ--e-te bens-nsta-jo-? H___ e_ n_______ b_____________ H-o- e- n-r-e-t- b-n-i-s-a-j-n- ------------------------------- Hvor er nærmeste bensinstasjon? 0
Mul on katkine rehv. J-----r-p--kte------k. J__ h__ p_______ d____ J-g h-r p-n-t-r- d-k-. ---------------------- Jeg har punktert dekk. 0
Oskate te ratast vahetada? K-- -----i-t- ---ket? K__ d_ s_____ d______ K-n d- s-i-t- d-k-e-? --------------------- Kan du skifte dekket? 0
Mul on vaja paar liitrit diislit. Je--tr-ng-- -- p-r --t-r -i-s--. J__ t______ e_ p__ l____ d______ J-g t-e-g-r e- p-r l-t-r d-e-e-. -------------------------------- Jeg trenger et par liter diesel. 0
Mul ei ole enam bensiini. J------tom f-- -e----. J__ e_ t__ f__ b______ J-g e- t-m f-r b-n-i-. ---------------------- Jeg er tom for bensin. 0
Kas teil on varukanister? H---d--e- r-s-rv-k-n-e-med--ens--? H__ d_ e_ r___________ m__ b______ H-r d- e- r-s-r-e-a-n- m-d b-n-i-? ---------------------------------- Har du en reservekanne med bensin? 0
Kus ma saan helistada? Hvor kan -----elefon-r-? H___ k__ j__ t__________ H-o- k-n j-g t-l-f-n-r-? ------------------------ Hvor kan jeg telefonere? 0
Mul on puksiiri vaja. Jeg-tr--g-r -- -o-ttau-ngsbil. J__ t______ e_ b______________ J-g t-e-g-r e- b-r-t-u-n-s-i-. ------------------------------ Jeg trenger en borttauingsbil. 0
Ma otsin töökoda. J-g l--er ette---- b-lv---st-d. J__ l____ e____ e_ b___________ J-g l-t-r e-t-r e- b-l-e-k-t-d- ------------------------------- Jeg leter etter et bilverksted. 0
Juhtus õnnetus. Det --r-s---dd en -ly-k-. D__ h__ s_____ e_ u______ D-t h-r s-j-d- e- u-y-k-. ------------------------- Det har skjedd en ulykke. 0
Kus on lähim telefon? Hvo--er ---m-st- -ele-o-? H___ e_ n_______ t_______ H-o- e- n-r-e-t- t-l-f-n- ------------------------- Hvor er nærmeste telefon? 0
Kas teil on mobiil kaasas? H-- d--m-b-l--e- deg? H__ d_ m____ m__ d___ H-r d- m-b-l m-d d-g- --------------------- Har du mobil med deg? 0
Me vajame abi. V--t-en--r hjelp. V_ t______ h_____ V- t-e-g-r h-e-p- ----------------- Vi trenger hjelp. 0
Kutsuge arst! F--t-k-- ----ege! F_ t__ i e_ l____ F- t-k i e- l-g-! ----------------- Få tak i en lege! 0
Kutsuge politsei! Ri-g p-li--e-. R___ p________ R-n- p-l-t-e-. -------------- Ring politiet. 0
Teie paberid, palun. Kan je- -å--e----ir--- -i-e? K__ j__ f_ s_ p_______ d____ K-n j-g f- s- p-p-r-n- d-n-? ---------------------------- Kan jeg få se papirene dine? 0
Teie juhiload, palun. Kan-je--f- se f-r-r--r--t? K__ j__ f_ s_ f___________ K-n j-g f- s- f-r-r-o-t-t- -------------------------- Kan jeg få se førerkortet? 0
Teie autodokumendid, palun. K-n -e---- -e-v------t-t? K__ j__ f_ s_ v__________ K-n j-g f- s- v-g-k-r-e-? ------------------------- Kan jeg få se vognkortet? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Andekas keelebeebi

Enne kui nad isegi rääkima õpivad, teavad lapsed palju keelte kohta. Seda on näidanud mitmed erinevad katsed. Lapse arengut uuritakse spetsiaalsetes beebilaborites. Seal uuritakse ka seda, kuidas lapsed keeli õpivad. Beebid on ilmselgelt intelligentsemad kui me siiani arvanud oleme. Isegi 6-kuuselt on neil mitmeid keelelisi oskusi. Näitekstunnevad nad ära oma emakeele. Prantsuse ja saksa beebid reageerivad erinevalt teatud toonidele. Erinevatel rõhumustritel on erinevad tagajärjed. Seega tunnetavad lapsed oma emakeele tooni. Väga noored lapsed suudavad meelde jätta mitmeid sõnu. Vanemad on beebi keele arengule väga tähtsad. Sest lapsed vajavad suhtlemist juba vahetult pärast sündimist. Nad tahavad suhelda oma ema ja isaga. Kuid suhtlust peavad saatma positiivsed emotsioonid. Vanemad ei tohi olla stressis, kui nad oma lapsega räägivad. Vale on ka nendega harva rääkida. Stressil ja vaikusel võib beebile olla negatiivne mõju. See võib nende keele arengut pärssida. Beebid alustavad õppimist juba emaüsas! Nad reageerivad kõnele ka enne sündi. Nad suudavad juba õigesti helisignaale tajuda. Pärast sündi tunnevad nad antud signaalid ära. Sündimata lapsed õpivad isegi keele rütmi. Imikud kuulrad juba üsas oma ema häält. Nii võib isegi rääkida veel sündimata lapsega. Kuid ei tohi üle pingutada... Lapsel on veel piisavalt aega harjutada ka pärast sündi!
Kas sa teadsid?
Rootsi keel kuulub põhjagermaani keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 8 miljonile inimesele. Seda räägitakse Rootsis ning osaliselt ka Soomes. Rootslased võivad norralastega üsna probleemivabalt suhelda. On olemas lausa ka segakeel, mis elemente mõlemast keelest ühendab. Ka taanlastega on vestlus võimalik, kui kõik osapooled selgelt räägivad. Rootsi tähestikus on 29 tähte. Üks rootsi keele tunnusmärk on iseloomulik vokaalisüsteem. Vokaalide pikkus ja lühidus otsustavad sõnatähenduse. Ka toonikõrgus mängib rootsi keeles rolli. Rootsi keele sõnad ja laused on üldiselt pigem lühikesed. Lausejärjestus järgib kindlaid reegleid. Ka grammatika ei ole väga keeruline. Struktuurid sarnanevad kokkuvõttes inglise keele omadele. Õppige rootsi keelt, see ei ole üldse nii raske!