Vestmik

et Sidesõnad 2   »   eo Konjunkcioj 2

95 [üheksakümmend viis]

Sidesõnad 2

Sidesõnad 2

95 [naŭdek kvin]

Konjunkcioj 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Mis ajast ta enam ei tööta? De -iam -i n---l---a--ra-? D_ k___ ŝ_ n_ p__ l_______ D- k-a- ŝ- n- p-u l-b-r-s- -------------------------- De kiam ŝi ne plu laboras? 0
Teie abiellumisest? Ĉu -e--i- ed-i----? Ĉ_ d_ s__ e________ Ĉ- d- s-a e-z-n-ĝ-? ------------------- Ĉu de sia edziniĝo? 0
Jah, ta ei tööta enam sellest ajast kui abiellus. J-s- -- n- -lu --bo--s d- kia- -i ---iniĝ-s. J___ ŝ_ n_ p__ l______ d_ k___ ŝ_ e_________ J-s- ŝ- n- p-u l-b-r-s d- k-a- ŝ- e-z-n-ĝ-s- -------------------------------------------- Jes, ŝi ne plu laboras de kiam ŝi edziniĝis. 0
Sellest ajast kui ta abiellus, ei tööta ta enam. De-k--m-ŝ- e-zini---- ŝ---e-----lab--a-. D_ k___ ŝ_ e_________ ŝ_ n_ p__ l_______ D- k-a- ŝ- e-z-n-ĝ-s- ŝ- n- p-u l-b-r-s- ---------------------------------------- De kiam ŝi edziniĝis, ŝi ne plu laboras. 0
Sellest ajast kui nad üksteist tunnevad, on nad õnnelikud. D------ -li--o--s--n- -- ali--,---i--sta- f-l-ĉ-j. D_ k___ i__ k____ u__ l_ a_____ i__ e____ f_______ D- k-a- i-i k-n-s u-u l- a-i-n- i-i e-t-s f-l-ĉ-j- -------------------------------------------------- De kiam ili konas unu la alian, ili estas feliĉaj. 0
Sellest ajast kui neil lapsed on, käivad nad harva väljas. D- ---- --i -ava- ge-il-j-, il--mal-fte e---as. D_ k___ i__ h____ g________ i__ m______ e______ D- k-a- i-i h-v-s g-f-l-j-, i-i m-l-f-e e-i-a-. ----------------------------------------------- De kiam ili havas gefilojn, ili malofte eliras. 0
Millal ta helistab? Ki-m ---t--------? K___ ŝ_ t_________ K-a- ŝ- t-l-f-n-s- ------------------ Kiam ŝi telefonas? 0
Samal ajal kui ta sõidab? Ĉ--dum-l--s----do? Ĉ_ d__ l_ s_______ Ĉ- d-m l- s-i-a-o- ------------------ Ĉu dum la stirado? 0
Jah, samal ajal kui ta autoga sõidab. J-s,-s-ira---. J___ s________ J-s- s-i-a-t-. -------------- Jes, stirante. 0
Ta helistab samal ajal kui ta autoga sõidab. Ŝ- t--e--na- -t-ra--e. Ŝ_ t________ s________ Ŝ- t-l-f-n-s s-i-a-t-. ---------------------- Ŝi telefonas stirante. 0
Ta vaatab telekat samal ajal kui triigib. Ŝ- t-lev--a--g-ad--t-. Ŝ_ t________ g________ Ŝ- t-l-v-d-s g-a-a-t-. ---------------------- Ŝi televidas gladante. 0
Ta kuulab muusikat samal ajal kui oma ülesandeid täidab. Ŝi--ŭsk-ltas mu-i--- -arant---iajn tas---n. Ŝ_ a________ m______ f______ s____ t_______ Ŝ- a-s-u-t-s m-z-k-n f-r-n-e s-a-n t-s-o-n- ------------------------------------------- Ŝi aŭskultas muzikon farante siajn taskojn. 0
Ma ei näe midagi, kui mul prille ei ole. Mi-----s n-nion k--- mi -e -a-a--o-u-vi--ojn. M_ v____ n_____ k___ m_ n_ h____ o___________ M- v-d-s n-n-o- k-a- m- n- h-v-s o-u-v-t-o-n- --------------------------------------------- Mi vidas nenion kiam mi ne havas okulvitrojn. 0
Ma ei saa millestki aru, kui muusika on nii vali. M--k---re-a- --ni-- -i-- -a m-zi-o t-- l-ŭ-a-. M_ k________ n_____ k___ l_ m_____ t__ l______ M- k-m-r-n-s n-n-o- k-a- l- m-z-k- t-o l-ŭ-a-. ---------------------------------------------- Mi komprenas nenion kiam la muziko tro laŭtas. 0
Ma ei tunne midagi, kui mul on nohu. Mi--l--as--e---- ki-m-m--m--v--m-m-s. M_ f_____ n_____ k___ m_ m___________ M- f-a-a- n-n-o- k-a- m- m-l-a-m-m-s- ------------------------------------- Mi flaras nenion kiam mi malvarmumas. 0
Me võtame takso, kui vihma sajab. Ni -re-o- --ksion s-------s. N_ p_____ t______ s_ p______ N- p-e-o- t-k-i-n s- p-u-o-. ---------------------------- Ni prenos taksion se pluvos. 0
Me reisime ümber maailma, kui lotoga võidame. Ni-vojaĝo--ĉ--k-- -a-mo----se-ni-ga-no- -- -o-l--o. N_ v______ ĉ_____ l_ m____ s_ n_ g_____ e_ l_______ N- v-j-ĝ-s ĉ-r-a- l- m-n-o s- n- g-j-o- e- l-t-u-o- --------------------------------------------------- Ni vojaĝos ĉirkaŭ la mondo se ni gajnos en lotludo. 0
Me alustame söömisega, kui ta varsti ei tule. N- -om--cos-la--anĝ------l- ne v-n---bal-aŭ. N_ k_______ l_ m_____ s_ l_ n_ v____ b______ N- k-m-n-o- l- m-n-o- s- l- n- v-n-s b-l-a-. -------------------------------------------- Ni komencos la manĝon se li ne venos baldaŭ. 0

Euroopa Liidu keeled

Hetkel on Euroopa liidus 25 riiki. Tulevikus aga kuulub EL-i veel rohkem riike. Uus riik tähendab tavaliselt ka uut keelt. Praegu räägitakse EL-s üle 20 erineva keele. Kõik EL keeled on võrdsed. Keelte mitmekesisus EL-s on hämmastav. Kuid sellega võib kaasneda ka probleeme. Skeptikud arvavad, et keelte paljusus on EL-ile takistuseks. Need takistavad tõhusat koostööd. Seepärast arvavad paljud, et EL-is peaks olema üks ühine keel. Kõik riigid peaksid suutma suhelda selles keeles. Kuid see pole nii lihtne. Pole võimalik määrata ühte ametlikku keelt. Teised riigid tunneksid end nõrgemas olukorras. Ja Euroopas ei eksisteeri tõeliselt neutraalset keelt. Ka tehiskeel nagu esperanto ei sobiks töökeeleks. Sest keel peegeldab alati riigi kultuuri. Ning ükski keel ei taha oma keelest lahti öelda. Riigid peavad keelt nende identiteedi osaks. Keelepoliitika on EL tegevusplaani oluline osa. EL-s on isegi olemas mitmekeelsuse volinik. EL-s on kõige rohkem tõlkijaid ja tõlke maailmas. Ühe kokkuleppe saavutamiseks teeb tööd umbes 3500 inimest. Samas pole alati võimalik kõiki dokumente tõlkida. See võtaks liiga palju aega ja kulutaks liiga palju raha. Enamik dokumente tõlgitakse vaid mõnda keelde. Paljukeelsus on EL-i üks suurimaid väljakutseid. Euroopa peaks ühinema kaotamata selle paljusid identiteete!