Vestmik

et suur – väike   »   eo granda - malgranda

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [sesdek ok]

granda - malgranda

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
suur ja väike gran---ka- m------da g_____ k__ m________ g-a-d- k-j m-l-r-n-a -------------------- granda kaj malgranda 0
Elevant on suur. L- --efa-to es-a- gr--da. L_ e_______ e____ g______ L- e-e-a-t- e-t-s g-a-d-. ------------------------- La elefanto estas granda. 0
Hiir on väike. La---so--stas-ma-g---d-. L_ m___ e____ m_________ L- m-s- e-t-s m-l-r-n-a- ------------------------ La muso estas malgranda. 0
pime ja valge m-l-el- ka- ---a m______ k__ h___ m-l-e-a k-j h-l- ---------------- malhela kaj hela 0
Öö on pime. La-n-kt- ----s--a-hel-. L_ n____ e____ m_______ L- n-k-o e-t-s m-l-e-a- ----------------------- La nokto estas malhela. 0
Päev on valge. L-----o----a-----a. L_ t___ e____ h____ L- t-g- e-t-s h-l-. ------------------- La tago estas hela. 0
vana ja noor ma---na --- j--a m______ k__ j___ m-l-u-a k-j j-n- ---------------- maljuna kaj juna 0
Meie vanaisa on väga vana. Ni- avo --t-- --e malj--a. N__ a__ e____ t__ m_______ N-a a-o e-t-s t-e m-l-u-a- -------------------------- Nia avo estas tre maljuna. 0
70 aastat tagasi oli ta veel noor. A-t-ŭ--0 -aro--l---s----ankoraŭ----a. A____ 7_ j____ l_ e____ a______ j____ A-t-ŭ 7- j-r-j l- e-t-s a-k-r-ŭ j-n-. ------------------------------------- Antaŭ 70 jaroj li estis ankoraŭ juna. 0
ilus ja inetu b--a -a---alb--a b___ k__ m______ b-l- k-j m-l-e-a ---------------- bela kaj malbela 0
Liblikas on ilus. L--pa----- es-a----l-. L_ p______ e____ b____ L- p-p-l-o e-t-s b-l-. ---------------------- La papilio estas bela. 0
Ämblik on inetu. La a-a-e- est-s -a-----. L_ a_____ e____ m_______ L- a-a-e- e-t-s m-l-e-a- ------------------------ La araneo estas malbela. 0
paks ja kõhn d-ka -a----l-ika d___ k__ m______ d-k- k-j m-l-i-a ---------------- dika kaj maldika 0
100 kilo kaaluv naine on paks. V---no-p-zanta 1-- k-----as--i-a. V_____ p______ 1__ k_ e____ d____ V-r-n- p-z-n-a 1-0 k- e-t-s d-k-. --------------------------------- Virino pezanta 100 kg estas dika. 0
50 kilo kaaluv mees on kõhn. Viro-pez---a--0 kg-e-ta--ma-d--a. V___ p______ 5_ k_ e____ m_______ V-r- p-z-n-a 5- k- e-t-s m-l-i-a- --------------------------------- Viro pezanta 50 kg estas maldika. 0
kallis ja odav mul-ekos-a-kaj-----u---k-sta m_________ k__ m____________ m-l-e-o-t- k-j m-l-u-t-k-s-a ---------------------------- multekosta kaj malmultekosta 0
Auto on kallis. La ---o es----mu-te-o-ta. L_ a___ e____ m__________ L- a-t- e-t-s m-l-e-o-t-. ------------------------- La aŭto estas multekosta. 0
Ajaleht on odav. L- -a---o-es-a--m--m-lte-o--a. L_ g_____ e____ m_____________ L- g-z-t- e-t-s m-l-u-t-k-s-a- ------------------------------ La gazeto estas malmultekosta. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + esperanto (1-100) MP3 esperanto (1-100)
Videot ei leitud!

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...