Vestmik

et Sidesõnad 3   »   eo Konjunkcioj 3

96 [üheksakümmend kuus]

Sidesõnad 3

Sidesõnad 3

96 [naŭdek ses]

Konjunkcioj 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Ma tõusen üles kohe kui äratuskell heliseb. M----liti-a----de--i-m -- -ek--r-o-- -o-o-a-. Mi ellitiĝas ekde kiam la vekhorloĝo sonoras. M- e-l-t-ĝ-s e-d- k-a- l- v-k-o-l-ĝ- s-n-r-s- --------------------------------------------- Mi ellitiĝas ekde kiam la vekhorloĝo sonoras. 0
Ma olen väsinud kohe kui õppima pean. Mi--ac---s e--- kia- -- d-v-s l--ni. Mi laciĝas ekde kiam mi devas lerni. M- l-c-ĝ-s e-d- k-a- m- d-v-s l-r-i- ------------------------------------ Mi laciĝas ekde kiam mi devas lerni. 0
Ma lõpetan töötamise kohe kui 60 saan. Mi ĉ-s-s lab--i ekde--ia--0---i-o. Mi ĉesos labori ekde mia 60jariĝo. M- ĉ-s-s l-b-r- e-d- m-a 6-j-r-ĝ-. ---------------------------------- Mi ĉesos labori ekde mia 60jariĝo. 0
Millal te helistate? K-am vi-v-kos? Kiam vi vokos? K-a- v- v-k-s- -------------- Kiam vi vokos? 0
Kohe kui mul on hetk aega. E--e --am m--ha-o---o----o-. Ekde kiam mi havos momenton. E-d- k-a- m- h-v-s m-m-n-o-. ---------------------------- Ekde kiam mi havos momenton. 0
Ta helistab kohe kui tal on hetk aega. L- vo--- e-d----am----ha-a---o-----t--p-. Li vokas ekde kiam li havas iom da tempo. L- v-k-s e-d- k-a- l- h-v-s i-m d- t-m-o- ----------------------------------------- Li vokas ekde kiam li havas iom da tempo. 0
Kui kaua te töötate? K-o- -onge vi--aboros? Kiom longe vi laboros? K-o- l-n-e v- l-b-r-s- ---------------------- Kiom longe vi laboros? 0
Ma töötan nii kaua, kuni saan. Mi la------t-o----nge-ki-- ---p-vos. Mi laboros tiom longe kiom mi povos. M- l-b-r-s t-o- l-n-e k-o- m- p-v-s- ------------------------------------ Mi laboros tiom longe kiom mi povos. 0
Ma töötan nii kaua, kuni olen terve. Mi-la-or-- tiom---nge-k-o- m------s. Mi laboros tiom longe kiom mi sanos. M- l-b-r-s t-o- l-n-e k-o- m- s-n-s- ------------------------------------ Mi laboros tiom longe kiom mi sanos. 0
Ta lamab voodis selle asemel, et töötada. Li-ku-a- e- lit- -ns---aŭ-l--o--. Li kuŝas en lito anstataŭ labori. L- k-ŝ-s e- l-t- a-s-a-a- l-b-r-. --------------------------------- Li kuŝas en lito anstataŭ labori. 0
Ta loeb ajalehte selle asemel, et süüa teha. Ŝi le--- la --zeton---st-taŭ---i-i. Ŝi legas la gazeton anstataŭ kuiri. Ŝ- l-g-s l- g-z-t-n a-s-a-a- k-i-i- ----------------------------------- Ŝi legas la gazeton anstataŭ kuiri. 0
Ta istub pubis selle asemel, et koju minna. L- sidas -- l- -----e-o a-s---aŭ---i-h--m--. Li sidas en la drinkejo anstataŭ iri hejmen. L- s-d-s e- l- d-i-k-j- a-s-a-a- i-i h-j-e-. -------------------------------------------- Li sidas en la drinkejo anstataŭ iri hejmen. 0
Nii palju kui mina tean, elab ta siin. Laŭ mia-sc------ l-----------. Laŭ mia scio, li loĝas ĉi-tie. L-ŭ m-a s-i-, l- l-ĝ-s ĉ---i-. ------------------------------ Laŭ mia scio, li loĝas ĉi-tie. 0
Nii palju kui mina tean, on ta naine haige. L-ŭ m----ci-- -i--e--in---als-n--. Laŭ mia scio, lia edzino malsanas. L-ŭ m-a s-i-, l-a e-z-n- m-l-a-a-. ---------------------------------- Laŭ mia scio, lia edzino malsanas. 0
Nii palju kui mina tean, on ta töötu. L-ŭ---a s--o--------a- --n--bo-a. Laŭ mia scio, li estas senlabora. L-ŭ m-a s-i-, l- e-t-s s-n-a-o-a- --------------------------------- Laŭ mia scio, li estas senlabora. 0
Ma magasin sisse, muidu oleksin täpselt jõudnud. Se--- ----r----n-e ---m-ntus---i -sti-tus -k--at-. Se mi ne tro longe dormintus, mi estintus akurata. S- m- n- t-o l-n-e d-r-i-t-s- m- e-t-n-u- a-u-a-a- -------------------------------------------------- Se mi ne tro longe dormintus, mi estintus akurata. 0
Ma jäin bussist maha, muidu oleksin täpselt jõudnud. Se mi -e--alt-af---u- ----u-on- -i e-tintu- a-u--t-. Se mi ne maltrafintus la buson, mi estintus akurata. S- m- n- m-l-r-f-n-u- l- b-s-n- m- e-t-n-u- a-u-a-a- ---------------------------------------------------- Se mi ne maltrafintus la buson, mi estintus akurata. 0
Ma ei leidnud teed, muidu oleksin täpselt jõudnud. S---i ---vo--r-rint--,--i--sti-tu-------ta. Se mi ne vojerarintus, mi estintus akurata. S- m- n- v-j-r-r-n-u-, m- e-t-n-u- a-u-a-a- ------------------------------------------- Se mi ne vojerarintus, mi estintus akurata. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keel ja matemaatika

Mõtlemine ja kõne käivad käsikäes. Nad mõjutavad üksteist. Keelelised struktuurid mõjutavad meie mõtlemise ülesehitust. Mõnes keeles näiteks puuduvad sõnad numbrite väljendamiseks. Kõnelejad ei mõista numbrite konseptsiooni. Seega käivad mõnes mõttes keel ja matemaatika käsikäes. Grammatilised ja matemaatilises struktuurid on tihti sarnased. Mõned teadlased arvavad, et ka nende töötlemine käib sarnaselt. Nad usuvad, et kõnekeskus tegeleb ka matemaatikaga. See võib aidata ajul arvutada. Samas väidavad viimased uuringud midagi muud. Uurimistulemused näitavad, et aju töötleb matemaatilisi tehteid ilma kõneta. Teadlased uurisid kolme inimest. Kolme katsealuse ajud olid vigastatud. Selle tulemusena olid saanud kahjustada nende kõnekeskused. Katsealustel oli suuri probleeme rääkimisega. Nad ei suutnud enam koostada lihtsaid lauseid. Nad ei saanud ka aru sõnadest. Pärast kõnetesti pidid nad lahendama matemaatilisi probleeme. Mõned neist matemaatilistest mõistatustest olid väga keerulised. Kuid siiski said katsealused nende lahendamisega hakkama! Selle uuringu tulemused on väga huvitavad. Uuring näitab, et matemaatikat ei tõlgendata läbi sõnade. On võimalik, et keelel ja matemaatikal on sama baas. Mõlemat töödeldakse samas keskuses. Kuid matemaatikat ei ole vaja kõigepealt kõneks tõlkida. Võib-olla keel ja matemaatika arenevad koos... Ja kui aju arenemine on lõppenud, eksisteerivad need kaks eraldi!