Vestmik

et Omadussõnad 3   »   eo Adjektivoj 3

80 [kaheksakümmend]

Omadussõnad 3

Omadussõnad 3

80 [okdek]

Adjektivoj 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Tal on koer. Ŝi ha----------. Ŝ_ h____ h______ Ŝ- h-v-s h-n-o-. ---------------- Ŝi havas hundon. 0
See koer on suur. La--und--e---- gra---. L_ h____ e____ g______ L- h-n-o e-t-s g-a-d-. ---------------------- La hundo estas granda. 0
Tal on suur koer. Ŝi -av-- gr-n--n-h-n---. Ŝ_ h____ g______ h______ Ŝ- h-v-s g-a-d-n h-n-o-. ------------------------ Ŝi havas grandan hundon. 0
Tal on maja. Ŝ--h-v-s -om-n. Ŝ_ h____ d_____ Ŝ- h-v-s d-m-n- --------------- Ŝi havas domon. 0
See maja on väike. L- dom- ---as mal---nd-. L_ d___ e____ m_________ L- d-m- e-t-s m-l-r-n-a- ------------------------ La domo estas malgranda. 0
Tal on väike maja. Ŝi h--as---lgra-dan--omon. Ŝ_ h____ m_________ d_____ Ŝ- h-v-s m-l-r-n-a- d-m-n- -------------------------- Ŝi havas malgrandan domon. 0
Ta elab hotellis. L--l-ĝ----- -----o. L_ l____ e_ h______ L- l-ĝ-s e- h-t-l-. ------------------- Li loĝas en hotelo. 0
See hotell on odav. L----t-lo estas ma---l-e-o--a. L_ h_____ e____ m_____________ L- h-t-l- e-t-s m-l-u-t-k-s-a- ------------------------------ La hotelo estas malmultekosta. 0
Ta elab odavas hotellis. Li ---as-en-m-l-ult--o-ta -otel-. L_ l____ e_ m____________ h______ L- l-ĝ-s e- m-l-u-t-k-s-a h-t-l-. --------------------------------- Li loĝas en malmultekosta hotelo. 0
Tal on auto. L- -a--- aŭt--. L_ h____ a_____ L- h-v-s a-t-n- --------------- Li havas aŭton. 0
See auto on kallis. La---t--est---mul---o-ta. L_ a___ e____ m__________ L- a-t- e-t-s m-l-e-o-t-. ------------------------- La aŭto estas multekosta. 0
Tal on kallis auto. L- ---as---l-ekos-a- aŭt-n. L_ h____ m__________ a_____ L- h-v-s m-l-e-o-t-n a-t-n- --------------------------- Li havas multekostan aŭton. 0
Ta loeb romaani. L- -e-as---m-non. L_ l____ r_______ L- l-g-s r-m-n-n- ----------------- Li legas romanon. 0
See romaan on igav. La-rom-no e-t-- t-d-. L_ r_____ e____ t____ L- r-m-n- e-t-s t-d-. --------------------- La romano estas teda. 0
Ta loeb igavat romaani. Li legas---dan-rom-n--. L_ l____ t____ r_______ L- l-g-s t-d-n r-m-n-n- ----------------------- Li legas tedan romanon. 0
Ta vaatab filmi. Ŝ--s-ek-a----lm--. Ŝ_ s______ f______ Ŝ- s-e-t-s f-l-o-. ------------------ Ŝi spektas filmon. 0
See film on põnev. La f-----e--a- -t-n----p--. L_ f____ e____ a___________ L- f-l-o e-t-s a-e-t-k-p-a- --------------------------- La filmo estas atentokapta. 0
Ta vaatab põnevat filmi. Ŝ--spe-t---a-entok-pta--f-l-on. Ŝ_ s______ a___________ f______ Ŝ- s-e-t-s a-e-t-k-p-a- f-l-o-. ------------------------------- Ŝi spektas atentokaptan filmon. 0

Akadeemikute keel

Akadeemikute keel on omaette keel. Seda kasutatakse teatud aruteludes. Samuti kasutatakse antud keelt akadeemiliste publikatsioonide kirjutamisel. Varasemal ajal on eksisteerinud ka ühtsed akadeemilised keeled. Euroopa aladel domineeris akadeemilises maailmad väga kaua aega ladina keel. Tänapäeval on aga kõige olulisemaks akadeemiliseks keeleks inglise keel. Akadeemiline keel on üks tavakeele vormidest. Nad sisaldavad palju spetsiifilisi termineid. Kõige olulisemateks omadusteks on standardiseerimine ja formuleerimine. Mõned arvavad, et akadeemikud räägivad arusaamatult keeruliselt meelega. Kui miski on keeruline, tundub see kohe ka haritum. Samas keskendub akadeemiline maailm tihti just tõele. Seepärast peaks akadeemiline keel olema neutraalne. Ilustavas kõnes ei ole kohta retoorikale. Samas on liiga keerulisest keelest tuua palju näiteid. Ja tundub, et inimest huvitab keeruline keel! Uuringud näitavad, et me usaldame keerulist keelt rohkem. Katsealused pidid vastame mõnele küsimusele. Küsimustele tuli valida mitme variandi hulgast õige vastus. Mõned vastused olid sõnastatud lihtsalt, teised äärmiselt keerukalt Enamik katsealuseid valisid keerulisemad vastused. Kuid antud laused ei olnud üldse loogilised. Katsealulseid pettis keelekasutus. Kuigi lause sisu oli absurdne, avaldas keerukas sõnastus katsealustele muljet. Keeruka keelekasutusega tekst ei ole aga alati kunst. Inimene võib õppida väljendama lihtsat sisu väga keerukas keeles. Aga väljendada keerukat asja lihtsalt on hoopis teine lugu. Mõnikord on hoopis lihtne väga keeruline....