Vestmik

et Arsti juures   »   eo Ĉe la kuracisto

57 [viiskümmend seitse]

Arsti juures

Arsti juures

57 [kvindek sep]

Ĉe la kuracisto

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Mul on aeg arsti juures. M--ha-a------e---n -e-----ur---s--. M_ h____ r________ ĉ_ l_ k_________ M- h-v-s r-n-e-u-n ĉ- l- k-r-c-s-o- ----------------------------------- Mi havas rendevuon ĉe la kuracisto. 0
Mu aeg on kella kümneks. Mi ------------uon--e-la--e-- h-r-. M_ h____ r________ j_ l_ d___ h____ M- h-v-s r-n-e-u-n j- l- d-k- h-r-. ----------------------------------- Mi havas rendevuon je la deka horo. 0
Kuidas on teie nimi? K--l -- no----s? K___ v_ n_______ K-e- v- n-m-ĝ-s- ---------------- Kiel vi nomiĝas? 0
Palun võtke ootetoas istet. Bon---- ---i-i-en l- a-en-ej-. B______ s_____ e_ l_ a________ B-n-o-u s-d-ĝ- e- l- a-e-d-j-. ------------------------------ Bonvolu sidiĝi en la atendejo. 0
Arst tuleb kohe. La -u-----to --- ve-o-. L_ k________ t__ v_____ L- k-r-c-s-o t-j v-n-s- ----------------------- La kuracisto tuj venos. 0
Kus te kindlustatud olete? K-e vi es-a--a----r--a? K__ v_ e____ a_________ K-e v- e-t-s a-e-u-a-a- ----------------------- Kie vi estas asekurata? 0
Mis saan ma teie heaks teha? K-o-----f-ru p-r -i? K___ m_ f___ p__ v__ K-o- m- f-r- p-r v-? -------------------- Kion mi faru por vi? 0
On teil valud? Ĉ--v- -av-s-do------? Ĉ_ v_ h____ d________ Ĉ- v- h-v-s d-l-r-j-? --------------------- Ĉu vi havas dolorojn? 0
Kus teil valutab? K---d--or-s a----? K__ d______ a_ v__ K-e d-l-r-s a- v-? ------------------ Kie doloras al vi? 0
Mul on pidevalt seljavalud. Mi-ĉ-a--hav-----r---l-r-j-. M_ ĉ___ h____ d____________ M- ĉ-a- h-v-s d-r-d-l-r-j-. --------------------------- Mi ĉiam havas dorsdolorojn. 0
Mul on tihti peavalud. M------ h-va-----d-lo--j-. M_ o___ h____ k___________ M- o-t- h-v-s k-p-o-o-o-n- -------------------------- Mi ofte havas kapdolorojn. 0
Mul on mõnikord kõhuvalud. M----j- -a-a--v-n-r---l-rojn. M_ f___ h____ v______________ M- f-j- h-v-s v-n-r-d-l-r-j-. ----------------------------- Mi foje havas ventrodolorojn. 0
Võtke palun ülakeha paljaks! Bo-v-------v-s-igi-vi-- -u--on! B______ s_________ v___ s______ B-n-o-u s-n-e-t-g- v-a- s-p-o-! ------------------------------- Bonvolu senvestigi vian supron! 0
Heitke palun voodile! B--vol-----iĝi su- la t--lon. B______ k_____ s__ l_ t______ B-n-o-u k-ŝ-ĝ- s-r l- t-b-o-. ----------------------------- Bonvolu kuŝiĝi sur la tablon. 0
Vererõhk on korras. V-a --n--p-emo-es-as n----la. V__ s_________ e____ n_______ V-a s-n-o-r-m- e-t-s n-r-a-a- ----------------------------- Via sangopremo estas normala. 0
Ma teen teile süsti. M--i-j------ -in. M_ i________ v___ M- i-j-k-i-s v-n- ----------------- Mi injekcias vin. 0
Ma annan teile tablette. Mi---e--rib-- a- vi------oj-. M_ p_________ a_ v_ p________ M- p-e-k-i-a- a- v- p-l-l-j-. ----------------------------- Mi preskribas al vi pilolojn. 0
Ma annan teile apteegi jaoks retsepti. Mi d-n----- vi -re-kri--n--o--la a-o----. M_ d____ a_ v_ p_________ p__ l_ a_______ M- d-n-s a- v- p-e-k-i-o- p-r l- a-o-e-o- ----------------------------------------- Mi donas al vi preskribon por la apoteko. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + esperanto (1-100) MP3 esperanto (1-100)
Videot ei leitud!

Pikad sõnad, lühikesed sõnad

Sõna pikkus sõltub selle sisu informatiivsusest. Nii väidab üks Ameerikas tehtud uuring. Teadlased hindasid kümne erineva Euroopa keele sõnu. Seda tehti arvuti abiga. Arvuti analüüsis erinevaid sõnu vastava programmiga. Valemi abil arvutati sõnade sisu informatiivsust. Tulemused olid selged. Mida lühem on sõna, seda vähem on selles teavet. Huvitaval kombel kasutame me lühemaid sõnu rohkem kui pikki. Põhjus võib peituda keele tõhususes. Kui me räägime, keskendume me kõige olulisemale. Seega vähese sisuga sõnad ei pea olema pikad. See tagab, et me ei kuluta liiga palju aega ebaolulistele asjadele. Pikkuse ja sisu vastastikkusel sõltuvusel on veel üks eelis. Nii jääb lause informatiivne sisu alati samaks. See tähendab, et me ütleme teatud aja jooksul samas mahus teavet. Näiteks saame me kasutada vaid mõnda pikka sõna. Aga lühikesi sõnu saame me kasutada palju rohkem. See ei ole tähtis, millised sõnad me valime: informatiivne sisu jääb samaks. Selle tulemusena on meie kõnel järjepidev rütm. Ja nii on kuulajal meid lihtsam jälgida. Kui informatsiooni hulk pidevalt muutuks, oleks seda raske hoomata. Kuulajad ei suudaks meie kõnega kohaneda. Seega arusaamine muutuks raskendatuks. Seega, kes tahab end võimalikult hästi arusaadavaks teha, peaks kasutama lühikesi sõnu. Sest lühikesi sõnu on lihtsam mõista kui pikki. Niisiis järgi põhimõtet: Keep It Short and Simple! (tõlge: Räägi lihtsalt ja lühidalt!) Kokkuvõtvalt KISS!