Дали -аа е----к-ж-?
Д___ т__ е о_ к____
Д-л- т-а е о- к-ж-?
-------------------
Дали таа е од кожа? 0 D--- taa y--o---oʐ-?D___ t__ y_ o_ k____D-l- t-a y- o- k-ʐ-?--------------------Dali taa ye od koʐa?
И-и --к ---д--е--ач-и-м-т---јал?
И__ п__ е о_ в_______ м_________
И-и п-к е о- в-ш-а-к- м-т-р-ј-л-
--------------------------------
Или пак е од вештачки материјал? 0 Il- --k -e-o--vy----ac-----a-yeriјal?I__ p__ y_ o_ v__________ m__________I-i p-k y- o- v-e-h-a-h-i m-t-e-i-a-?-------------------------------------Ili pak ye od vyeshtachki matyeriјal?
Ова --------с--е-- д-----к-ал--ет.
О__ е е___ о______ д____ к________
О-а е е-е- о-о-е-о д-б-р к-а-и-е-.
----------------------------------
Ова е еден особено добар квалитет. 0 O--------dy-n-o-o-yeno d---- kv-l---e-.O__ y_ y_____ o_______ d____ k_________O-a y- y-d-e- o-o-y-n- d-b-r k-a-i-y-t----------------------------------------Ova ye yedyen osobyeno dobar kvalityet.
И-та---та --в-с-ина --с---н--у---во-на--е--.
И т______ н________ е с_ м____ п______ ц____
И т-ш-а-а н-в-с-и-а е с- м-о-у п-в-л-а ц-н-.
--------------------------------------------
И ташната навистина е со многу поволна цена. 0 I -a-hnat---avis---a ---s--m----oo-p---l---tzy-na.I t_______ n________ y_ s_ m______ p______ t______I t-s-n-t- n-v-s-i-a y- s- m-o-u-o p-v-l-a t-y-n-.--------------------------------------------------I tashnata navistina ye so mnoguoo povolna tzyena.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt.
И ташната навистина е со многу поволна цена.
I tashnata navistina ye so mnoguoo povolna tzyena.
Там---д с------а-е -л----нат-.
Т___ о_ с_______ е б__________
Т-м- о- с-р-т-в- е б-а-а-н-т-.
------------------------------
Таму од спротива е благајната. 0 T-m-- od s-r-t-v- -----a-uaј-a-a.T____ o_ s_______ y_ b___________T-m-o o- s-r-t-v- y- b-a-u-ј-a-a----------------------------------Tamoo od sprotiva ye blaguaјnata.
Maailmas on umbes 7 miljardit inimest.
Neil kõigil on keel.
Kahjuks ei ole see alati sama keel.
Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli.
See on sageli väga raske.
Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased.
Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata.
Seda nähtust nimetatakse
vastastikuseks mõistmiseks
.
Kusjuures eristatakse kahte võimalust.
Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus.
Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides.
Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi.
Keeltel on erinevad kirjakeele vormid.
Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele.
Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus.
Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi.
Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist.
Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus.
Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes.
Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti.
See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas.
Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele.
Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus.
Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral.
Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest.
Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi.
Antud näidetes on takistuseks dialektid.
Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...