Vestmik

et Eitamine 2   »   af Ontkenning 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [vyf en sestig]

Ontkenning 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? Is-di- ring-duur? I_ d__ r___ d____ I- d-e r-n- d-u-? ----------------- Is die ring duur? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. N--- d-- -o--ma----e- e-nh-----d Eu-o. N___ d__ k__ m___ n__ e_________ E____ N-e- d-t k-s m-a- n-t e-n-o-d-r- E-r-. -------------------------------------- Nee, dit kos maar net eenhonderd Euro. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. Ma-r--k -et -e- -yft-g. M___ e_ h__ n__ v______ M-a- e- h-t n-t v-f-i-. ----------------------- Maar ek het net vyftig. 0
Oled sa juba valmis? Is-jy -l k-a-r? I_ j_ a_ k_____ I- j- a- k-a-r- --------------- Is jy al klaar? 0
Ei, veel mitte. Nee----g--ie. N___ n__ n___ N-e- n-g n-e- ------------- Nee, nog nie. 0
Aga kohe olen valmis. Maar-ek---l b--n--or----aa--we--. M___ e_ s__ b________ k____ w____ M-a- e- s-l b-n-e-o-t k-a-r w-e-. --------------------------------- Maar ek sal binnekort klaar wees. 0
Soovid sa veel suppi? Wil j--no- s-p-h-? W__ j_ n__ s__ h__ W-l j- n-g s-p h-? ------------------ Wil jy nog sop hê? 0
Ei, ma ei taha rohkem. Ne-, ek---l n-- m--- -ê-n-e. N___ e_ w__ n__ m___ h_ n___ N-e- e- w-l n-e m-e- h- n-e- ---------------------------- Nee, ek wil nie meer hê nie. 0
Aga veel üht jäätist. M---------n -----s. M___ n__ ’_ r______ M-a- n-g ’- r-o-y-. ------------------- Maar nog ’n roomys. 0
Elad sa juba kaua siin? Woo--j--a- -a---hi--? W___ j_ a_ l___ h____ W-o- j- a- l-n- h-e-? --------------------- Woon jy al lank hier? 0
Ei, alles esimest kuud. Nee,---g-n---’n-maa--. N___ n__ n__ ’_ m_____ N-e- n-g n-t ’- m-a-d- ---------------------- Nee, nog net ’n maand. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. M--r-ek ken-a- bai--me---. M___ e_ k__ a_ b___ m_____ M-a- e- k-n a- b-i- m-n-e- -------------------------- Maar ek ken al baie mense. 0
Sõidad sa homme koju? Gaa---y mô-e h-i- t-e -y? G___ j_ m___ h___ t__ r__ G-a- j- m-r- h-i- t-e r-? ------------------------- Gaan jy môre huis toe ry? 0
Ei, alles nädalavahetusel. N-e--ee-- o-r -i---aw--k. N___ e___ o__ d__ n______ N-e- e-r- o-r d-e n-w-e-. ------------------------- Nee, eers oor die naweek. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. M--r -k -o- reeds So---g -----. M___ e_ k__ r____ S_____ t_____ M-a- e- k-m r-e-s S-n-a- t-r-g- ------------------------------- Maar ek kom reeds Sondag terug. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? Is -o- -o-t----ee-- -------asse-e? I_ j__ d_____ r____ ’_ v__________ I- j-u d-g-e- r-e-s ’- v-l-a-s-n-? ---------------------------------- Is jou dogter reeds ’n volwassene? 0
Ei, ta on alles seitseteist. Nee,-sy--s -o--ne- -e---t---. N___ s_ i_ n__ n__ s_________ N-e- s- i- n-g n-t s-w-n-i-n- ----------------------------- Nee, sy is nog net sewentien. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. Ma-r-sy h-t-al-e----’n--êr-l. M___ s_ h__ a______ ’_ k_____ M-a- s- h-t a-r-e-s ’- k-r-l- ----------------------------- Maar sy het alreeds ’n kêrel. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!