Vestmik

et midagi paluma   »   af vir iets vra

74 [seitsekümmend neli]

midagi paluma

midagi paluma

74 [vier en sewentig]

vir iets vra

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Kas te saaksite mul juukseid lõigata? K-n-u -y-ha---sny? K__ u m_ h___ s___ K-n u m- h-r- s-y- ------------------ Kan u my hare sny? 0
Mitte liiga lühikeseks, palun. N-e--e --rt--ie- -sse-l-ef. N__ t_ k___ n___ a_________ N-e t- k-r- n-e- a-s-b-i-f- --------------------------- Nie te kort nie, asseblief. 0
Veidi lühemaks, palun. ’n ------- k--te-,-a------ef. ’_ B______ k______ a_________ ’- B-e-j-e k-r-e-, a-s-b-i-f- ----------------------------- ’n Bietjie korter, asseblief. 0
Kas te saaksite need pildid ilmutada? Kan-- -ie foto-s---tw--kel? K__ u d__ f_____ o_________ K-n u d-e f-t-’- o-t-i-k-l- --------------------------- Kan u die foto’s ontwikkel? 0
Fotod on CD-plaadil. D-e-f---’--i------i- komp-ks----(CD). D__ f_____ i_ o_ d__ k_________ (____ D-e f-t-’- i- o- d-e k-m-a-s-y- (-D-. ------------------------------------- Die foto’s is op die kompakskyf (CD). 0
Fotod on fotoaparaadis. D-- ---o----s-i----e -a-e--. D__ f_____ i_ i_ d__ k______ D-e f-t-’- i- i- d-e k-m-r-. ---------------------------- Die foto’s is in die kamera. 0
Kas te saaksite seda kella parandada? Kan-- -ie -o--o-i----gmaak? K__ u d__ h_______ r_______ K-n u d-e h-r-o-i- r-g-a-k- --------------------------- Kan u die horlosie regmaak? 0
Klaas on katki. Di- g--s-is s-u--e-d. D__ g___ i_ s________ D-e g-a- i- s-u-k-n-. --------------------- Die glas is stukkend. 0
Patarei on tühi. D-----t-er------a-. D__ b______ i_ p___ D-e b-t-e-y i- p-p- ------------------- Die battery is pap. 0
Saaksite te seda särki triikida? K-n ------hemp st-yk? K__ u d__ h___ s_____ K-n u d-e h-m- s-r-k- --------------------- Kan u die hemp stryk? 0
Saaksite te need püksid pesta? K-n u ----broe--sk-o-maa-? K__ u d__ b____ s_________ K-n u d-e b-o-k s-o-n-a-k- -------------------------- Kan u die broek skoonmaak? 0
Saaksite te need kingad parandada? K-n-u-d-- --o-------ma-k? K__ u d__ s_____ r_______ K-n u d-e s-o-n- r-g-a-k- ------------------------- Kan u die skoene regmaak? 0
Saaksite te mulle tuld anda? K-n-u--ir -y--- -uu--o-tjie-/--an--e----leen? K__ u v__ m_ ’_ v__________ / a________ l____ K-n u v-r m- ’- v-u-h-u-j-e / a-n-t-k-r l-e-? --------------------------------------------- Kan u vir my ’n vuurhoutjie / aansteker leen? 0
Kas teil on tikke või välgumihklit? He- - vuu--o---i-------n--i-a-e--a---ek-r? H__ u v___________ o_ ’_ s________________ H-t u v-u-h-u-j-e- o- ’- s-g-r-t-a-s-e-e-? ------------------------------------------ Het u vuurhoutjies of ’n sigaretaansteker? 0
Kas teil on tuhatoosi? H-- u--n-asb-k? H__ u ’_ a_____ H-t u ’- a-b-k- --------------- Het u ’n asbak? 0
Suitsetate te sigareid? Ro---u-sig--e? R___ u s______ R-o- u s-g-r-? -------------- Rook u sigare? 0
Suitsetate te sigarette? R--k-u-s-ga-ett-? R___ u s_________ R-o- u s-g-r-t-e- ----------------- Rook u sigarette? 0
Suitsetate te piipu? Roo- u-p--? R___ u p___ R-o- u p-p- ----------- Rook u pyp? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja lugemine

Õppimine ja lugemine kuuluvad kokku. Muidugi, on see eriti tõsi, kui õppida võõrkeeli. Kes tahab õppida uut keelt, peab palju lugema. Lugedes võõrkeelset kirjandust töötleme me terveid lauseid. Meie aju õpib sõnavara ja grammatikat kontekstis. See aitab uut sisu kergemini meelde jätta. Meie mälul on üksikuid sõnu raskem meeles pidada. Lugedes õpime, millised tähendused sõnadel võivad olla. Selle tulemusena tekib meil uue keele taju. Loomulikultei tohi võõrkeelne kirjandus liiga keeruline olla. Kaasaegsed ja kriminovellid on tihti meelelahutuslikud. Päevalehtedel on see eelis, et nad on alati päevakohased. Õppimiseks sobivad ka lasteraamatud ja koomiksid. Pildid hõlbustada uuest keelest arusaamist. Sõltumata sellest, millise kirjanduse valid - see peaks olema lõbus! Et keel oleks mitmekesine, peaks loos palju juhtuma. Kui sa ei leia midagi erilist, võid kasutada ka septsiaalseid õpikuid. Algajatele mõeldud lihtsate tekstidega raamatuid on palju. Kasuta lugemisel sõnaraamatut. Kui sa ei tea sõna tähendust, vaata see sõnaraamatust järele. Lugemine aktiveerib meie aju ja me suudame uusi asju õppida kiiremini. Kogu kõik sõnad, mida sa ei tea, ühte faili kokku. Sel moel võid antud sõnu alati üle vaadata. Abiks on ka, kui võõrad sõnad tekstis alla joonida. Siis tunnete need järgmine kord kohe ära. Su edusammud tulevad palju kiiremini, kui loed iga päev võõrkeelset teksti. Meie aju õpib kiiresti uut keelt imiteerima. Võib juhtuda, et lõpuks hakkad võõrkeeles isegi mõtlema...