Vestmik

et Rongijaamas   »   af By die stasie

33 [kolmkümmend kolm]

Rongijaamas

Rongijaamas

33 [drie en dertig]

By die stasie

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Millal sõidab järgmine rong Berliini? Wa---er i---ie--olge-de -r-in--- Ber--n? Wanneer is die volgende trein na Berlyn? W-n-e-r i- d-e v-l-e-d- t-e-n n- B-r-y-? ---------------------------------------- Wanneer is die volgende trein na Berlyn? 0
Millal sõidab järgmine rong Pariisi? Wa--eer -s ----vo-gen-e tre-n n- ---ys? Wanneer is die volgende trein na Parys? W-n-e-r i- d-e v-l-e-d- t-e-n n- P-r-s- --------------------------------------- Wanneer is die volgende trein na Parys? 0
Millal sõidab järgmine rong Londonisse? Wan---r-is-d-e v-l-en-- -rein----L---e-? Wanneer is die volgende trein na Londen? W-n-e-r i- d-e v-l-e-d- t-e-n n- L-n-e-? ---------------------------------------- Wanneer is die volgende trein na Londen? 0
Mis kell sõidab rong Varssavisse? Ho-----t-v-r--ek---- t--in -a W---k-u? Hoe laat vertrek die trein na Warskou? H-e l-a- v-r-r-k d-e t-e-n n- W-r-k-u- -------------------------------------- Hoe laat vertrek die trein na Warskou? 0
Mis kell sõidab rong Stockholmi? Ho----a- ---t-ek d-e --e-n -- -toc-h---? Hoe laat vertrek die trein na Stockholm? H-e l-a- v-r-r-k d-e t-e-n n- S-o-k-o-m- ---------------------------------------- Hoe laat vertrek die trein na Stockholm? 0
Mis kell sõidab rong Budapesti? H-e --------tr---die t-ei--na--oed----t? Hoe laat vertrek die trein na Boedapest? H-e l-a- v-r-r-k d-e t-e-n n- B-e-a-e-t- ---------------------------------------- Hoe laat vertrek die trein na Boedapest? 0
Ma sooviksin piletit Madridi. E- -il g--ag-------rtji- -a--adr-d h-. Ek wil graag ’n kaartjie na Madrid hê. E- w-l g-a-g ’- k-a-t-i- n- M-d-i- h-. -------------------------------------- Ek wil graag ’n kaartjie na Madrid hê. 0
Ma sooviksin piletit Prahasse. Ek wi--graag--n-kaar-j---na--r--g -ê. Ek wil graag ’n kaartjie na Praag hê. E- w-l g-a-g ’- k-a-t-i- n- P-a-g h-. ------------------------------------- Ek wil graag ’n kaartjie na Praag hê. 0
Ma sooviksin piletit Berni. E--wi---raag ’- k-a-tj-e n- B-----ê. Ek wil graag ’n kaartjie na Bern hê. E- w-l g-a-g ’- k-a-t-i- n- B-r- h-. ------------------------------------ Ek wil graag ’n kaartjie na Bern hê. 0
Millal jõuab rong Viini? W-n--er-ko- --e-----n--n--ene-aan? Wanneer kom die trein in Wene aan? W-n-e-r k-m d-e t-e-n i- W-n- a-n- ---------------------------------- Wanneer kom die trein in Wene aan? 0
Millal jõuab rong Moskvasse? W--n--r ko- --e---ein-i- -o-ko- --n? Wanneer kom die trein in Moskou aan? W-n-e-r k-m d-e t-e-n i- M-s-o- a-n- ------------------------------------ Wanneer kom die trein in Moskou aan? 0
Millal jõuab rong Amsterdami? W-nn--r-k-m d-e-t-----i---mst-rdam aa-? Wanneer kom die trein in Amsterdam aan? W-n-e-r k-m d-e t-e-n i- A-s-e-d-m a-n- --------------------------------------- Wanneer kom die trein in Amsterdam aan? 0
Kas ma pean ümber istuma? M-et-ek -o--li-? Moet ek oorklim? M-e- e- o-r-l-m- ---------------- Moet ek oorklim? 0
Milliselt platvormilt rong väljub? V-n-f ------ -e-ro--vert-ek ----trein? Vanaf watter perron vertrek die trein? V-n-f w-t-e- p-r-o- v-r-r-k d-e t-e-n- -------------------------------------- Vanaf watter perron vertrek die trein? 0
Kas rongis on magamisvagun? H-t-d-e -re-- -l------n-? Het die trein slaapwaens? H-t d-e t-e-n s-a-p-a-n-? ------------------------- Het die trein slaapwaens? 0
Ma sooviksin üheotsapiletit Brüsselisse. Ek wil-----g----een--g-in-ka--t----na-B-u-s-l-h-. Ek wil graag ’n eenrigtingkaartjie na Brussel hê. E- w-l g-a-g ’- e-n-i-t-n-k-a-t-i- n- B-u-s-l h-. ------------------------------------------------- Ek wil graag ’n eenrigtingkaartjie na Brussel hê. 0
Ma sooviks edasi-tagasi piletit Kopenhaagenisse. Ek wil-g-----’--r---e-ka--t----na -o-enhag-n --. Ek wil graag ’n retoerkaartjie na Kopenhagen hê. E- w-l g-a-g ’- r-t-e-k-a-t-i- n- K-p-n-a-e- h-. ------------------------------------------------ Ek wil graag ’n retoerkaartjie na Kopenhagen hê. 0
Mis maksab koht magamisvagunis? Ho--ee----s-’n p-----n---e ----pw-? Hoeveel kos ’n plek in die slaapwa? H-e-e-l k-s ’- p-e- i- d-e s-a-p-a- ----------------------------------- Hoeveel kos ’n plek in die slaapwa? 0

Keele muutumine

Me elame maailmas, mis muutub iga päev. Seepärast ei jää ka meie keele areng kunagi seisma. See areneb koos meiega ja on tänu sellele dünaamiline. Muutused võivad mõjutada kõiki keele osi. See tähendab, et muutused võivad mõjutada erinevaid aspekte. Fonoloogilised muutused mõjutavad keele kõla. Semantilised muutused muutuvad sõnade tähendused. Leksikaalsed muutused hõlmavad sõnavara. Grammatilised muutused muudavad grammatilisi struktuure. Keeleliste muutuste põhjused on erinevad. Sageli on olemas ka majanduslikud põhjuseid. Rääkijad või kirjutajad tahavad säästa aega ja vaeva. Sellisel juhul muudavad nad oma keelt lihtsamaks. Ka uuendused võivad viia keele muutusteni. See juhtub näiteks siis, kui leiutatakse mõni uus asi. Need asjad vajava nime, seega tekivad uued sõnad. Keele muutus ei ole tavaliselt planeeritud. See on loomulik protsess ja tihti toimub see automaatselt. Kuid rääkijad saavad muuta oma keelt ka täiesti teadlikult. Seda teevad nad siis, kui soovivad saavutada teatud mõju. Keele muutust soodustab ka võõrkeelte mõju. Seda on eriti hästi märgata nüüdsel globaliseerumise ajal. Inglise keel mõjutab teisi keeli rohkem kui ükski muu keel. Peaaegu igas keeles võib leida ingliskeelseid sõnu. Neid nimetatakse anglitsismideks. Keele muutuseid on kritiseeritud ja kardetud juba antiikajast saati. Samas on keele muutused ka positiivsed. Sest see tõestab: meie keel on elus - nagu meiegi!
Kas sa teadsid?
Pärsia keel kuulub iraani keelte hulka. Seda räägitakse eelkõige Iraanis, Afghanistanis ja Tadžikistanis. Aga ka teistes riikides on see üks oluline keel. Sinna juurde kuuluvad Usbekistan, Türkmenistan, Bahrein, Iraak ja India. Pärsia keel on emakeeleks üle 70 miljonile inimesele. Sinna juurde tulevad veel 50 miljonit, kes seda teise keelena räägivad. Piirkondade järgi kasutatakse erinevaid dialekte. Iraanis kehtib teherani dialekt suulise standardkeelena. Selle kõrval peab aga veel ametliku pärsia keele kirjakeele ära õppima. Pärsia märgisüsteem on araabia tähestiku üks variant. Pärsia keelel ei ole artikleid. Samuti puuduvad grammatilised sood. Vanasti oli pärsia keel idamaade tähtsaim suhtluskeel. Kes pärsia keelt õpib, avastab juba varsti paeluva kultuuri. Ning pärsia kirjandus kuulub maailma kõige märkimisväärsemate hulka...