Vestmik

et Sidesõnad 3   »   af Voegwoorde 3

96 [üheksakümmend kuus]

Sidesõnad 3

Sidesõnad 3

96 [ses en negentig]

Voegwoorde 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Ma tõusen üles kohe kui äratuskell heliseb. Ek -t--- -p s---a-die ---k-r --i. E_ s____ o_ s____ d__ w_____ l___ E- s-a-n o- s-d-a d-e w-k-e- l-i- --------------------------------- Ek staan op sodra die wekker lui. 0
Ma olen väsinud kohe kui õppima pean. E- ---- -oe--so--a-e- --et l---. E_ w___ m___ s____ e_ m___ l____ E- w-r- m-e- s-d-a e- m-e- l-e-. -------------------------------- Ek word moeg sodra ek moet leer. 0
Ma lõpetan töötamise kohe kui 60 saan. Ek ga-- o-h-- ---k -od-a -k-60 --. E_ g___ o____ w___ s____ e_ 6_ i__ E- g-a- o-h-u w-r- s-d-a e- 6- i-. ---------------------------------- Ek gaan ophou werk sodra ek 60 is. 0
Millal te helistate? Wa-n--r gaan -y-be-? W______ g___ j_ b___ W-n-e-r g-a- j- b-l- -------------------- Wanneer gaan jy bel? 0
Kohe kui mul on hetk aega. S-dra -k-’n-k--sie h-t. S____ e_ ’_ k_____ h___ S-d-a e- ’- k-n-i- h-t- ----------------------- Sodra ek ’n kansie het. 0
Ta helistab kohe kui tal on hetk aega. H--sa- ----s-dra hy--yd h-t. H_ s__ b__ s____ h_ t__ h___ H- s-l b-l s-d-a h- t-d h-t- ---------------------------- Hy sal bel sodra hy tyd het. 0
Kui kaua te töötate? H---la-k-g--n-- --r-? H__ l___ g___ u w____ H-e l-n- g-a- u w-r-? --------------------- Hoe lank gaan u werk? 0
Ma töötan nii kaua, kuni saan. E--sa--w-r- -- --nk -s---t e--k-n. E_ s__ w___ s_ l___ a_ w__ e_ k___ E- s-l w-r- s- l-n- a- w-t e- k-n- ---------------------------------- Ek sal werk so lank as wat ek kan. 0
Ma töötan nii kaua, kuni olen terve. Ek --l-werk-s- lank--s-w----k g-sond---. E_ s__ w___ s_ l___ a_ w__ e_ g_____ i__ E- s-l w-r- s- l-n- a- w-t e- g-s-n- i-. ---------------------------------------- Ek sal werk so lank as wat ek gesond is. 0
Ta lamab voodis selle asemel, et töötada. Hy-l------ie--ed -n-pla-s-daa--a--dat-h- w-rk. H_ l_ i_ d__ b__ i_ p____ d______ d__ h_ w____ H- l- i- d-e b-d i- p-a-s d-a-v-n d-t h- w-r-. ---------------------------------------------- Hy lê in die bed in plaas daarvan dat hy werk. 0
Ta loeb ajalehte selle asemel, et süüa teha. S- le-s-die ----a-t ----------aarva- d-- sy--oo-. S_ l___ d__ k______ i_ p____ d______ d__ s_ k____ S- l-e- d-e k-e-a-t i- p-a-s d-a-v-n d-t s- k-o-. ------------------------------------------------- Sy lees die koerant in plaas daarvan dat sy kook. 0
Ta istub pubis selle asemel, et koju minna. H- --t-i---i----o-g------aas-da-rv-n---t-h- huis --e--aan. H_ s__ i_ d__ k____ i_ p____ d______ d__ h_ h___ t__ g____ H- s-t i- d-e k-o-g i- p-a-s d-a-v-n d-t h- h-i- t-e g-a-. ---------------------------------------------------------- Hy sit in die kroeg in plaas daarvan dat hy huis toe gaan. 0
Nii palju kui mina tean, elab ta siin. S---------e-t--woon -- -ier. S____ e_ w____ w___ h_ h____ S-v-r e- w-e-, w-o- h- h-e-. ---------------------------- Sover ek weet, woon hy hier. 0
Nii palju kui mina tean, on ta naine haige. S-ver------et,-i- ----r---si-k. S____ e_ w____ i_ s_ v___ s____ S-v-r e- w-e-, i- s- v-o- s-e-. ------------------------------- Sover ek weet, is sy vrou siek. 0
Nii palju kui mina tean, on ta töötu. Sove- -k--e-t- -s ---w-rk---s. S____ e_ w____ i_ h_ w________ S-v-r e- w-e-, i- h- w-r-l-o-. ------------------------------ Sover ek weet, is hy werkloos. 0
Ma magasin sisse, muidu oleksin täpselt jõudnud. E--h-t--e-sl---, ande----- sou-ek bety-s---w-e- h-t. E_ h__ v________ a________ s__ e_ b_____ g_____ h___ E- h-t v-r-l-a-, a-d-r-i-s s-u e- b-t-d- g-w-e- h-t- ---------------------------------------------------- Ek het verslaap, andersins sou ek betyds gewees het. 0
Ma jäin bussist maha, muidu oleksin täpselt jõudnud. E---et --e --- ve-p-s--an-e-si-- so-----be---s -ewee- he-. E_ h__ d__ b__ v______ a________ s__ e_ b_____ g_____ h___ E- h-t d-e b-s v-r-a-, a-d-r-i-s s-u e- b-t-d- g-w-e- h-t- ---------------------------------------------------------- Ek het die bus verpas, andersins sou ek betyds gewees het. 0
Ma ei leidnud teed, muidu oleksin täpselt jõudnud. Ek --- di- --- ni--g---nd-ni-, a-de----s-s-u e- betyds-ge-ee--h--. E_ h__ d__ p__ n__ g_____ n___ a________ s__ e_ b_____ g_____ h___ E- h-t d-e p-d n-e g-v-n- n-e- a-d-r-i-s s-u e- b-t-d- g-w-e- h-t- ------------------------------------------------------------------ Ek het die pad nie gevind nie, andersins sou ek betyds gewees het. 0

Keel ja matemaatika

Mõtlemine ja kõne käivad käsikäes. Nad mõjutavad üksteist. Keelelised struktuurid mõjutavad meie mõtlemise ülesehitust. Mõnes keeles näiteks puuduvad sõnad numbrite väljendamiseks. Kõnelejad ei mõista numbrite konseptsiooni. Seega käivad mõnes mõttes keel ja matemaatika käsikäes. Grammatilised ja matemaatilises struktuurid on tihti sarnased. Mõned teadlased arvavad, et ka nende töötlemine käib sarnaselt. Nad usuvad, et kõnekeskus tegeleb ka matemaatikaga. See võib aidata ajul arvutada. Samas väidavad viimased uuringud midagi muud. Uurimistulemused näitavad, et aju töötleb matemaatilisi tehteid ilma kõneta. Teadlased uurisid kolme inimest. Kolme katsealuse ajud olid vigastatud. Selle tulemusena olid saanud kahjustada nende kõnekeskused. Katsealustel oli suuri probleeme rääkimisega. Nad ei suutnud enam koostada lihtsaid lauseid. Nad ei saanud ka aru sõnadest. Pärast kõnetesti pidid nad lahendama matemaatilisi probleeme. Mõned neist matemaatilistest mõistatustest olid väga keerulised. Kuid siiski said katsealused nende lahendamisega hakkama! Selle uuringu tulemused on väga huvitavad. Uuring näitab, et matemaatikat ei tõlgendata läbi sõnade. On võimalik, et keelel ja matemaatikal on sama baas. Mõlemat töödeldakse samas keskuses. Kuid matemaatikat ei ole vaja kõigepealt kõneks tõlkida. Võib-olla keel ja matemaatika arenevad koos... Ja kui aju arenemine on lõppenud, eksisteerivad need kaks eraldi!