Vestmik

et Omadussõnad 1   »   af Byvoeglike naamwoorde 1

78 [seitsekümmend kaheksa]

Omadussõnad 1

Omadussõnad 1

78 [agt en sewentig]

Byvoeglike naamwoorde 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
vana naine ’- ou v--u ’_ o_ v___ ’- o- v-o- ---------- ’n ou vrou 0
paks naine ’n di-----et-vrou ’_ d__ / v__ v___ ’- d-k / v-t v-o- ----------------- ’n dik / vet vrou 0
uudishimulik naine ’- ---sk--r-----rou ’_ n__________ v___ ’- n-u-k-e-i-e v-o- ------------------- ’n nuuskierige vrou 0
uus auto ’---u-e-m--or ’_ n___ m____ ’- n-w- m-t-r ------------- ’n nuwe motor 0
kiire auto ’- -i-ni-- -ot-r ’_ v______ m____ ’- v-n-i-e m-t-r ---------------- ’n vinnige motor 0
mugav auto ’n-ge--ef--ke -o-or ’_ g_________ m____ ’- g-r-e-l-k- m-t-r ------------------- ’n gerieflike motor 0
sinine kleit ’--blo---ok ’_ b___ r__ ’- b-o- r-k ----------- ’n blou rok 0
punane kleit ’n----i r-k ’_ r___ r__ ’- r-o- r-k ----------- ’n rooi rok 0
roheline kleit ’n-gr-e- --k ’_ g____ r__ ’- g-o-n r-k ------------ ’n groen rok 0
must kott ’n s-art-sak ’_ s____ s__ ’- s-a-t s-k ------------ ’n swart sak 0
pruun kott ’n-b--i- -ak ’_ b____ s__ ’- b-u-n s-k ------------ ’n bruin sak 0
valge kott ’--wi- -ak ’_ w__ s__ ’- w-t s-k ---------- ’n wit sak 0
toredad inimesed g--e mense g___ m____ g-w- m-n-e ---------- gawe mense 0
viisakad inimesed h-f-ike-/ b----f-- -e--e h______ / b_______ m____ h-f-i-e / b-l-e-d- m-n-e ------------------------ hoflike / beleefde mense 0
huvitavad inimesed i-t-res-a-t--me--e i___________ m____ i-t-r-s-a-t- m-n-e ------------------ interessante mense 0
armsad lapsed liewe -inders l____ k______ l-e-e k-n-e-s ------------- liewe kinders 0
ulakad lapsed st--t----nd--s s_____ k______ s-o-t- k-n-e-s -------------- stoute kinders 0
head lapsed s--t ki-d--s s___ k______ s-e- k-n-e-s ------------ soet kinders 0

Arvutid suudavad taasluua kuuldud sõnu

Inimene on kaua unistanud võimest lugeda mõtteid. Me kõik sooviksime teada, mida teine mingil hetkel mõtleb. Siiani pole see unistus veel teoks saanud. Isegi tänapäeva tehnoloogia abil ei suuda me mõtteid lugeda. Teiste mõtted jäävad endiselt saladuseks. Kuid me võime ära tunda, mida keegi teine kuulis! Seda on tõestanud teaduslik eksperiment. Teadlastel õnnestus rekonstrueerida kuuldud sõnu. Selleks analüüsisid nad katsealuste ajulaineid. Kui me midagi kuuleme, muutub meie aju aktiivseks. Ta peab töötlema kuuldud keelt. Selle protsessi käigus tekib ajul teatud käitumismuster. Seda mustrit on võimalik elektrootide abil salvestada. Ning antud salvestist on veel võimalik töödelda! Arvuti abil on seda võimalik muuta helimustriks. Nii ongi võimalik määrata, mis sõna inimene kuulis. See põhimõte kehtib kõigi sõnade kohta. Iga sõna, mida me kuuleme, tekitab kindla signaali. Signaal on alati seotud sõna kõlaga. Seega on antud signaal ‘vaid’ vaja tõlkida akustiliseks signaaliks. Kui on teada sõna helimuster, tunned ära ka sõna. Katsealused kuulsid katse käigus päris sõnu ja väljamõeldud sõnu. Seega osa sõnu polnud olemas. Vaatamata sellelel oli võimalik ka tundmatuid sõnu rekonstrueerida. Tuntud sõnu saab väljendada arvuti abil. Neid on ka võimalik kuvad monitoril. Nüüd loodavad teadlased, et varsti suudavad nad keelesignaale paremini mõista. Niisiis unistus mõtete lugemisest jätkub...