Vestmik

et Minevik 4   »   af Verlede tyd 4

84 [kaheksakümmend neli]

Minevik 4

Minevik 4

84 [vier en tagtig]

Verlede tyd 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
lugema l--s l___ l-e- ---- lees 0
Ma lugesin. Ek-----------. E_ h__ g______ E- h-t g-l-e-. -------------- Ek het gelees. 0
Ma lugesin terve romaani läbi. Ek -et---e----e -o-an -e----. E_ h__ d__ h___ r____ g______ E- h-t d-e h-l- r-m-n g-l-e-. ----------------------------- Ek het die hele roman gelees. 0
mõistma v--s--an v_______ v-r-t-a- -------- verstaan 0
Ma mõistsin. E- -e---e--t---. E_ h__ v________ E- h-t v-r-t-a-. ---------------- Ek het verstaan. 0
Ma mõistsin tervet teksti. E----t -ie h--e te---ve---aa-. E_ h__ d__ h___ t___ v________ E- h-t d-e h-l- t-k- v-r-t-a-. ------------------------------ Ek het die hele teks verstaan. 0
vastama a--w-ord a_______ a-t-o-r- -------- antwoord 0
Ma vastasin. E- -et---a-----rd. E_ h__ g__________ E- h-t g-a-t-o-r-. ------------------ Ek het geantwoord. 0
Ma vastasin kõigile küsimustele. Ek-h-- -lle----e-b-------rd. E_ h__ a___ v___ b__________ E- h-t a-l- v-a- b-a-t-o-r-. ---------------------------- Ek het alle vrae beantwoord. 0
Ma tean seda – ma teadsin seda. Ek--e-t---t –-E- he----t --w--t. E_ w___ d__ – E_ h__ d__ g______ E- w-e- d-t – E- h-t d-t g-w-e-. -------------------------------- Ek weet dit – Ek het dit geweet. 0
Ma kirjutan seda – ma kirjutasin seda. E--s-r-f --E---e---it-g--kr--. E_ s____ – E_ h__ d__ g_______ E- s-r-f – E- h-t d-t g-s-r-f- ------------------------------ Ek skryf – Ek het dit geskryf. 0
Ma kuulan seda – ma kuulsin seda. E- hoor d------- -et d---ge---r. E_ h___ d__ – E_ h__ d__ g______ E- h-o- d-t – E- h-t d-t g-h-o-. -------------------------------- Ek hoor dit – Ek het dit gehoor. 0
Ma toon selle ära – ma tõin selle ära. E------ d-t-–--k-h-t --t -e-a-l. E_ h___ d__ – E_ h__ d__ g______ E- h-a- d-t – E- h-t d-t g-h-a-. -------------------------------- Ek haal dit – Ek het dit gehaal. 0
Ma toon selle – ma tõin selle. E---r--g-dit - E---e--dit -ebrin-. E_ b____ d__ – E_ h__ d__ g_______ E- b-i-g d-t – E- h-t d-t g-b-i-g- ---------------------------------- Ek bring dit – Ek het dit gebring. 0
Ma ostan selle – ma ostsin selle. E- -o-p---- --E--het---t g-koop. E_ k___ d__ – E_ h__ d__ g______ E- k-o- d-t – E- h-t d-t g-k-o-. -------------------------------- Ek koop dit – Ek het dit gekoop. 0
Ma ootan seda – ma ootasin seda. Ek-v-r--- -i--– E---et---t -e-w--. E_ v_____ d__ – E_ h__ d__ v______ E- v-r-a- d-t – E- h-t d-t v-r-a-. ---------------------------------- Ek verwag dit – Ek het dit verwag. 0
Ma seletan seda – ma seletasin seda. E-----d-i-e--k dit ---- he- dit----du--el--. E_ v__________ d__ – E_ h__ d__ v___________ E- v-r-u-d-l-k d-t – E- h-t d-t v-r-u-d-l-k- -------------------------------------------- Ek verduidelik dit – Ek het dit verduidelik. 0
Ma tunnen seda – ma tundsin seda. E- k-n --- - E--h-- ----g---n. E_ k__ d__ – E_ h__ d__ g_____ E- k-n d-t – E- h-t d-t g-k-n- ------------------------------ Ek ken dit – Ek het dit geken. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Negatiivseid sõnu ei tõlgita emakeelde

Mitut keelt oskavad inimesed tõlgivad lugedes alateadlikult teksti oma emakeelde. See toimub automaatselt; see tähendab, et lugeja ise ei märka seda. Võiks öelda, et aju töötab nagu sünkroontõlk. Kuid ta ei tõlgi kõike! Üks uurimus on tõestanud, et ajul on nö sisemine filter. Filter otsustab, mida tõlkida. Ja tuleb välja, et filter ignoreerib teatud sõnu. Emakeelde ei tõlgita negatiivseid sõnu. Teadlased valisid katse tegemiseks hiina keelt emakeelena rääkivad inimesed. Kõik katsealused rääkisid teise keelena inglise keelt. Katsealused pidid hindama erinevaid ingliskeelseid sõnu. Antud sõnadel oli erinevad tundevarjundid. Seal hulgas oli positiivseid, negatiivseid ja neutraalseid mõisteid. Aju uuriti, kui katsealused antud sõnu lugesid. Teadlased mõõtsid nende aju aktiivsust. Nii said nad teada, kuidas aju sel ajal töötab. Sõnade tõlkimisel saadetakse ajusse signaale. See näitab, et aju on aktiivne. Samas ei näidanud katsealused üles mingit aktiivusust negatiivsete sõnade puhul. Tõlgiti vaid positiivseid ja neutraalseid sõnu. Veel pole teadlased selgust saanud, miks see nii on. Teoreetiliselt peab aju töötlema kõiki sõnu korraga. Samas võib olla, et filter annab kiirelt sõnadest ülevaate. Sõnu analüüsitakse juba võõrkeeles lugemise ajal. Kui sõna on negatiivne, siis on mälu blokeeritud. See tähendab, et ta ei suuda leida vastavat sõna oma emakeeles. Inimene ei ole sõnadele reageerimise osas nii tundlik. Võib-olla tahab aju neid kaitsta emotsionaalse šoki eest...