Vestmik

et Restoranis 1   »   af In die restaurant 1

29 [kakskümmend üheksa]

Restoranis 1

Restoranis 1

29 [nege en twintig]

In die restaurant 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Kas see laud on vaba? Is-di--t-fe---op? I_ d__ t____ o___ I- d-e t-f-l o-p- ----------------- Is die tafel oop? 0
Ma paluksin menüüd. Ek wi- gr-a--d-- s-y--aa-- hê as-eb-ie-. E_ w__ g____ d__ s________ h_ a_________ E- w-l g-a-g d-e s-y-k-a-t h- a-s-b-i-f- ---------------------------------------- Ek wil graag die spyskaart hê asseblief. 0
Mida te soovitada oskate? W-- kan-- -a---v-e-? W__ k__ u a_________ W-t k-n u a-n-e-e-l- -------------------- Wat kan u aanbeveel? 0
Ma võtaksin hea meelega ühe õlle. Ek---l --aa- ’-----r --. E_ w__ g____ ’_ b___ h__ E- w-l g-a-g ’- b-e- h-. ------------------------ Ek wil graag ’n bier hê. 0
Ma võtaksin hea meelega ühe mineraalvee. Ek wi- ---a---n-m-n-ra----ter---. E_ w__ g____ ’_ m____________ h__ E- w-l g-a-g ’- m-n-r-a-w-t-r h-. --------------------------------- Ek wil graag ’n mineraalwater hê. 0
Ma võtaksin hea meelega ühe apelsinimahla. Ek wi- -r-ag----lem-en-a--hê. E_ w__ g____ ’_ l________ h__ E- w-l g-a-g ’- l-m-e-s-p h-. ----------------------------- Ek wil graag ’n lemoensap hê. 0
Ma võtaksin hea meelega ühe kohvi. Ek -i- -r--g ’n--off-e hê. E_ w__ g____ ’_ k_____ h__ E- w-l g-a-g ’- k-f-i- h-. -------------------------- Ek wil graag ’n koffie hê. 0
Ma võtaksin hea meelega ühe kohvi piimaga. Ek w---gr-ag ’- koffi- -e----lk--ê. E_ w__ g____ ’_ k_____ m__ m___ h__ E- w-l g-a-g ’- k-f-i- m-t m-l- h-. ----------------------------------- Ek wil graag ’n koffie met melk hê. 0
Suhkruga, palun. Met s--k--,---se---ef. M__ s______ a_________ M-t s-i-e-, a-s-b-i-f- ---------------------- Met suiker, asseblief. 0
Ma sooviksin üht teed. E- -il--r--g-te----. E_ w__ g____ t__ h__ E- w-l g-a-g t-e h-. -------------------- Ek wil graag tee hê. 0
Ma sooviksin üht sidruniga teed. Ek ----g-aag--e----- s-ur---oe- h-. E_ w__ g____ t__ m__ s_________ h__ E- w-l g-a-g t-e m-t s-u-l-m-e- h-. ----------------------------------- Ek wil graag tee met suurlemoen hê. 0
Ma sooviksin üht piimaga teed. Ek -i-----a- t----------k hê. E_ w__ g____ t__ m__ m___ h__ E- w-l g-a-g t-e m-t m-l- h-. ----------------------------- Ek wil graag tee met melk hê. 0
Kas teil on sigarette? H-t -y s--a-et--? H__ j_ s_________ H-t j- s-g-r-t-e- ----------------- Het jy sigarette? 0
Kas teil on tuhatoosi? H----y -n--s---? H__ j_ ’_ a_____ H-t j- ’- a-b-k- ---------------- Het jy ’n asbak? 0
Kas teil on tuld? He---y -- -a-s-----? H__ j_ ’_ a_________ H-t j- ’- a-n-t-k-r- -------------------- Het jy ’n aansteker? 0
Mul on kahvel puudu. Ek -o---’- vur-. E_ k___ ’_ v____ E- k-r- ’- v-r-. ---------------- Ek kort ’n vurk. 0
Mul on nuga puudu. Ek-ko---’n m-s. E_ k___ ’_ m___ E- k-r- ’- m-s- --------------- Ek kort ’n mes. 0
Mul on lusikas puudu. Ek ko-t ---lep-l. E_ k___ ’_ l_____ E- k-r- ’- l-p-l- ----------------- Ek kort ’n lepel. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Grammatika takistab valesid!

Igal keelel on oma iseärasused. Kuid on ka omadusi, mis on unikaalsed kogu maailmas. Selliseks keeleks on Trio. Trio on Lõuna-Ameerika indiaanlaste keel. seda keelt räägib Brasiilias ja Surinames umbes 2000 inimest. Trio keele teeb eriliseks selle grammatika. Sest see sunnib kõnelejat rääkima alati tõtt. Selles on süüdi nö frustreeriv lõpp. Selline lõpp lisatakse Trio keeles tegusõnale. See näitab, kui tõene lause on. Lihtne lause aitab selgitada, kuidas see täpselt toimib. Võtame lause laps läks kooli . Trio keeles peab kõneleja lisama verbile teatud lõpu. Antud lõpu abil saab ta edasi anda info, kas ta nägi last ise. Kuid ta saab ka öelda, ta teab said kellegi jutu järgi. Või ütleb ta lõpu abil, et ta teab, et see väide on vale. Niisiis peab kõneleja keskenduma sellele, mis ta ütleb. Mis tähendab, et ta peab ütlema, kui tõene ta väide on. Niimoodi ei saa ta midagi salajas hoida ega ka väidet pehmendada. Kui Trio keele rääkija jätab lõpu ära, peetakse teda valetajaks. Surinames on ametlikuks keeleks hollandi keel. Tõlkimine hollandi keelest trio keelde on tihti keeruline. Sest enamik keeli on palju vähem täpsed. See võimaldab kõnelejal jääda ebamääraseks. Seega ei keskendu tõlgid alati sellele, mida nad ütlevad. Trio rääkijatega on aga sellepärast raske suhelda. Aga võib-olla oleks frustreeriv lõpp kasulik ka teistele keeltele!? Mitte ainult poliitikute keeles...
Kas sa teadsid?
Makedoonia keel on umbes 2 miljoni inimese emakeel. See kuulub lõunaslaavi keelte hulka. Kõige lähemalt suguluses on see bulgaaria keelega. Kummagi keele rääkijad saavad üksteisega probleemideta suhelda. Kirjalikus vormis on keelte erinevus suurem. Makedoonias on alati palju rahvusgruppe elanud. Seda on loomulikult näha ka riigikeeles. Seda on mõjutanud arvukad muud keeled. Eriti pikaaegselt kujundas makedoonia keelt naaberriik Serbia. Sõnavara sisaldab palju mõisteid vene, türgi ja inglise keelest. Sellist suurt keelelist mitmekesisust ei esine paljudes riikides. Seetõttu oli makedoonia keelel väga kaua raske omaette keelena tunnustatud saada. Selle olukorra all kannatas ka makedoonia kirjandus. Nüüdseks kehtib makedoonia keel kui tunnustatud standardkeel. Ning seega on see üks tähtis osa Makedoonia identiteedist.