Vestmik

et Sidesõnad 3   »   sv Konjunktioner 3

96 [üheksakümmend kuus]

Sidesõnad 3

Sidesõnad 3

96 [nittiosex]

Konjunktioner 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Ma tõusen üles kohe kui äratuskell heliseb. Jag-gå---p----å snart väcka-k---kan-----er. J__ g__ u___ s_ s____ v____________ r______ J-g g-r u-p- s- s-a-t v-c-a-k-o-k-n r-n-e-. ------------------------------------------- Jag går upp, så snart väckarklockan ringer. 0
Ma olen väsinud kohe kui õppima pean. Ja- -li- t---t, -å-fo-t---- -ka---ra mig----o-. J__ b___ t_____ s_ f___ j__ s__ l___ m__ n_____ J-g b-i- t-ö-t- s- f-r- j-g s-a l-r- m-g n-g-t- ----------------------------------------------- Jag blir trött, så fort jag ska lära mig något. 0
Ma lõpetan töötamise kohe kui 60 saan. Ja--sl-t-- -rbe-a- s- s-ar- -ag-bl--i- -0. J__ s_____ a______ s_ s____ j__ b_____ 6__ J-g s-u-a- a-b-t-, s- s-a-t j-g b-i-i- 6-. ------------------------------------------ Jag slutar arbeta, så snart jag blivit 60. 0
Millal te helistate? När----ger-ni? N__ r_____ n__ N-r r-n-e- n-? -------------- När ringer ni? 0
Kohe kui mul on hetk aega. Så s-a-t ----h-r litet-tid. S_ s____ j__ h__ l____ t___ S- s-a-t j-g h-r l-t-t t-d- --------------------------- Så snart jag har litet tid. 0
Ta helistab kohe kui tal on hetk aega. Ha--ring--, -å s-a-- --n h-r li---t-d. H__ r______ s_ s____ h__ h__ l___ t___ H-n r-n-e-, s- s-a-t h-n h-r l-t- t-d- -------------------------------------- Han ringer, så snart han har lite tid. 0
Kui kaua te töötate? Hu- l--ge ------ -- a-- arb--a? H__ l____ k_____ n_ a__ a______ H-r l-n-e k-m-e- n- a-t a-b-t-? ------------------------------- Hur länge kommer ni att arbeta? 0
Ma töötan nii kaua, kuni saan. J-- -omm-r att-a-b--a- så -ä-ge-ja- -a-. J__ k_____ a__ a______ s_ l____ j__ k___ J-g k-m-e- a-t a-b-t-, s- l-n-e j-g k-n- ---------------------------------------- Jag kommer att arbeta, så länge jag kan. 0
Ma töötan nii kaua, kuni olen terve. J-g--o-mer a-t------a, -å läng--j-g-är--r--k. J__ k_____ a__ a______ s_ l____ j__ ä_ f_____ J-g k-m-e- a-t a-b-t-, s- l-n-e j-g ä- f-i-k- --------------------------------------------- Jag kommer att arbeta, så länge jag är frisk. 0
Ta lamab voodis selle asemel, et töötada. Han -ig--- - ---ge-- i--äll-- ----att arb---. H__ l_____ i s______ i_______ f__ a__ a______ H-n l-g-e- i s-n-e-, i-t-l-e- f-r a-t a-b-t-. --------------------------------------------- Han ligger i sängen, istället för att arbeta. 0
Ta loeb ajalehte selle asemel, et süüa teha. Hon -äse- t-dni--e-,-iställe--f-- -tt-la-- ---. H__ l____ t_________ i_______ f__ a__ l___ m___ H-n l-s-r t-d-i-g-n- i-t-l-e- f-r a-t l-g- m-t- ----------------------------------------------- Hon läser tidningen, istället för att laga mat. 0
Ta istub pubis selle asemel, et koju minna. H-n --tte---å kr-gen, i--äl------r-a-t -å hem. H__ s_____ p_ k______ i_______ f__ a__ g_ h___ H-n s-t-e- p- k-o-e-, i-t-l-e- f-r a-t g- h-m- ---------------------------------------------- Han sitter på krogen, istället för att gå hem. 0
Nii palju kui mina tean, elab ta siin. Så---t-j-g ve-- bo- han -ä-. S_____ j__ v___ b__ h__ h___ S-v-t- j-g v-t- b-r h-n h-r- ---------------------------- Såvitt jag vet, bor han här. 0
Nii palju kui mina tean, on ta naine haige. S-v----ja--vet- ä-----s---u s---. S_____ j__ v___ ä_ h___ f__ s____ S-v-t- j-g v-t- ä- h-n- f-u s-u-. --------------------------------- Såvitt jag vet, är hans fru sjuk. 0
Nii palju kui mina tean, on ta töötu. Såv--t ja--v----ä---an a-be---ös. S_____ j__ v___ ä_ h__ a_________ S-v-t- j-g v-t- ä- h-n a-b-t-l-s- --------------------------------- Såvitt jag vet, är han arbetslös. 0
Ma magasin sisse, muidu oleksin täpselt jõudnud. Jag --d- --rso--t---g,-a---r- sk-l-e-jag ha--arit -u--t--g. J__ h___ f_______ m___ a_____ s_____ j__ h_ v____ p________ J-g h-d- f-r-o-i- m-g- a-n-r- s-u-l- j-g h- v-r-t p-n-t-i-. ----------------------------------------------------------- Jag hade försovit mig, annars skulle jag ha varit punktlig. 0
Ma jäin bussist maha, muidu oleksin täpselt jõudnud. J-- m------ -u---n--a----s-sk-lle---g -a---rit---n-tlig. J__ m______ b______ a_____ s_____ j__ h_ v____ p________ J-g m-s-a-e b-s-e-, a-n-r- s-u-l- j-g h- v-r-t p-n-t-i-. -------------------------------------------------------- Jag missade bussen, annars skulle jag ha varit punktlig. 0
Ma ei leidnud teed, muidu oleksin täpselt jõudnud. Jag --ttad--i--- vägen, a--a------l-e-ja--h- v--i---unk--i-. J__ h______ i___ v_____ a_____ s_____ j__ h_ v____ p________ J-g h-t-a-e i-t- v-g-n- a-n-r- s-u-l- j-g h- v-r-t p-n-t-i-. ------------------------------------------------------------ Jag hittade inte vägen, annars skulle jag ha varit punktlig. 0

Keel ja matemaatika

Mõtlemine ja kõne käivad käsikäes. Nad mõjutavad üksteist. Keelelised struktuurid mõjutavad meie mõtlemise ülesehitust. Mõnes keeles näiteks puuduvad sõnad numbrite väljendamiseks. Kõnelejad ei mõista numbrite konseptsiooni. Seega käivad mõnes mõttes keel ja matemaatika käsikäes. Grammatilised ja matemaatilises struktuurid on tihti sarnased. Mõned teadlased arvavad, et ka nende töötlemine käib sarnaselt. Nad usuvad, et kõnekeskus tegeleb ka matemaatikaga. See võib aidata ajul arvutada. Samas väidavad viimased uuringud midagi muud. Uurimistulemused näitavad, et aju töötleb matemaatilisi tehteid ilma kõneta. Teadlased uurisid kolme inimest. Kolme katsealuse ajud olid vigastatud. Selle tulemusena olid saanud kahjustada nende kõnekeskused. Katsealustel oli suuri probleeme rääkimisega. Nad ei suutnud enam koostada lihtsaid lauseid. Nad ei saanud ka aru sõnadest. Pärast kõnetesti pidid nad lahendama matemaatilisi probleeme. Mõned neist matemaatilistest mõistatustest olid väga keerulised. Kuid siiski said katsealused nende lahendamisega hakkama! Selle uuringu tulemused on väga huvitavad. Uuring näitab, et matemaatikat ei tõlgendata läbi sõnade. On võimalik, et keelel ja matemaatikal on sama baas. Mõlemat töödeldakse samas keskuses. Kuid matemaatikat ei ole vaja kõigepealt kõneks tõlkida. Võib-olla keel ja matemaatika arenevad koos... Ja kui aju arenemine on lõppenud, eksisteerivad need kaks eraldi!