Vestmik

et Sidesõnad 3   »   da Konjunktioner 3

96 [üheksakümmend kuus]

Sidesõnad 3

Sidesõnad 3

96 [seksoghalvfems]

Konjunktioner 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Ma tõusen üles kohe kui äratuskell heliseb. Je- står-----så---a-----k-e-r-------er. J__ s___ o__ s_ s____ v________ r______ J-g s-å- o-, s- s-a-t v-k-e-r-t r-n-e-. --------------------------------------- Jeg står op, så snart vækkeuret ringer. 0
Ma olen väsinud kohe kui õppima pean. J-- bl--e- t--t -ig---- s------e- -kal -t---r--/--æs--l-kt-er. J__ b_____ t___ l___ s_ s____ j__ s___ s______ / l___ l_______ J-g b-i-e- t-æ- l-g- s- s-a-t j-g s-a- s-u-e-e / l-s- l-k-i-r- -------------------------------------------------------------- Jeg bliver træt lige så snart jeg skal studere / læse lektier. 0
Ma lõpetan töötamise kohe kui 60 saan. J-g h----- -----d-at-a--ej--- ---sn--- j-- fy---- --. J__ h_____ o_ m__ a_ a_______ s_ s____ j__ f_____ 6__ J-g h-l-e- o- m-d a- a-b-j-e- s- s-a-t j-g f-l-e- 6-. ----------------------------------------------------- Jeg holder op med at arbejde, så snart jeg fylder 60. 0
Millal te helistate? H---når-ringer d-? H______ r_____ d__ H-o-n-r r-n-e- d-? ------------------ Hvornår ringer du? 0
Kohe kui mul on hetk aega. Så ---rt---g-ha---id et ø-eblik. S_ s____ j__ h__ t__ e_ ø_______ S- s-a-t j-g h-r t-d e- ø-e-l-k- -------------------------------- Så snart jeg har tid et øjeblik. 0
Ta helistab kohe kui tal on hetk aega. H-n r---er,--å-sn--t--an---r l--t ti-. H__ r______ s_ s____ h__ h__ l___ t___ H-n r-n-e-, s- s-a-t h-n h-r l-d- t-d- -------------------------------------- Han ringer, så snart han har lidt tid. 0
Kui kaua te töötate? Hvo- l-----v-- d- --be---? H___ l____ v__ d_ a_______ H-o- l-n-e v-l d- a-b-j-e- -------------------------- Hvor længe vil du arbejde? 0
Ma töötan nii kaua, kuni saan. Jeg-v-l -----d-, så-l-ng- jeg -a-. J__ v__ a_______ s_ l____ j__ k___ J-g v-l a-b-j-e- s- l-n-e j-g k-n- ---------------------------------- Jeg vil arbejde, så længe jeg kan. 0
Ma töötan nii kaua, kuni olen terve. Je- --- a-be---,--å --n-e j-g -- r-s-. J__ v__ a_______ s_ l____ j__ e_ r____ J-g v-l a-b-j-e- s- l-n-e j-g e- r-s-. -------------------------------------- Jeg vil arbejde, så længe jeg er rask. 0
Ta lamab voodis selle asemel, et töötada. Ha- l----r---sen--- - ---d-t---r-at-a-bejde. H__ l_____ i s_____ i s_____ f__ a_ a_______ H-n l-g-e- i s-n-e- i s-e-e- f-r a- a-b-j-e- -------------------------------------------- Han ligger i sengen i stedet for at arbejde. 0
Ta loeb ajalehte selle asemel, et süüa teha. Hun læs-- ---s-i-s--------r----l----m-d. H__ l____ a___ i s_____ f__ a_ l___ m___ H-n l-s-r a-i- i s-e-e- f-r a- l-v- m-d- ---------------------------------------- Hun læser avis i stedet for at lave mad. 0
Ta istub pubis selle asemel, et koju minna. H-- -----r-på-vært---- --st-det--or--t-gå---em. H__ s_____ p_ v_______ i s_____ f__ a_ g_ h____ H-n s-d-e- p- v-r-s-u- i s-e-e- f-r a- g- h-e-. ----------------------------------------------- Han sidder på værtshus i stedet for at gå hjem. 0
Nii palju kui mina tean, elab ta siin. Så vid---eg-v----bo- h-n----. S_ v___ j__ v___ b__ h__ h___ S- v-d- j-g v-d- b-r h-n h-r- ----------------------------- Så vidt jeg ved, bor han her. 0
Nii palju kui mina tean, on ta naine haige. Så -i-t ----ve----- --n- -o-e ---. S_ v___ j__ v___ e_ h___ k___ s___ S- v-d- j-g v-d- e- h-n- k-n- s-g- ---------------------------------- Så vidt jeg ved, er hans kone syg. 0
Nii palju kui mina tean, on ta töötu. S- vidt-je- -e----r ha-------d--ø-. S_ v___ j__ v___ e_ h__ a__________ S- v-d- j-g v-d- e- h-n a-b-j-s-ø-. ----------------------------------- Så vidt jeg ved, er han arbejdsløs. 0
Ma magasin sisse, muidu oleksin täpselt jõudnud. J-g so----er --g,-----r- -i--e je--h-ve----et--o---- til -ide-. J__ s__ o___ m___ e_____ v____ j__ h___ v____ k_____ t__ t_____ J-g s-v o-e- m-g- e-l-r- v-l-e j-g h-v- v-r-t k-m-e- t-l t-d-n- --------------------------------------------------------------- Jeg sov over mig, ellers ville jeg have været kommet til tiden. 0
Ma jäin bussist maha, muidu oleksin täpselt jõudnud. Jeg-k-- for --nt-t-l -uss-n- el-e-s-v-ll- -e---ær--k-mme--t----iden. J__ k__ f__ s___ t__ b______ e_____ v____ j__ v___ k_____ t__ t_____ J-g k-m f-r s-n- t-l b-s-e-, e-l-r- v-l-e j-g v-r- k-m-e- t-l t-d-n- -------------------------------------------------------------------- Jeg kom for sent til bussen, ellers ville jeg være kommet til tiden. 0
Ma ei leidnud teed, muidu oleksin täpselt jõudnud. J-----nne----e-find- ve-,---l-------l- -----æ-e-ko-m-----l ----n. J__ k____ i___ f____ v___ e_____ v____ j__ v___ k_____ t__ t_____ J-g k-n-e i-k- f-n-e v-j- e-l-r- v-l-e j-g v-r- k-m-e- t-l t-d-n- ----------------------------------------------------------------- Jeg kunne ikke finde vej, ellers ville jeg være kommet til tiden. 0

Keel ja matemaatika

Mõtlemine ja kõne käivad käsikäes. Nad mõjutavad üksteist. Keelelised struktuurid mõjutavad meie mõtlemise ülesehitust. Mõnes keeles näiteks puuduvad sõnad numbrite väljendamiseks. Kõnelejad ei mõista numbrite konseptsiooni. Seega käivad mõnes mõttes keel ja matemaatika käsikäes. Grammatilised ja matemaatilises struktuurid on tihti sarnased. Mõned teadlased arvavad, et ka nende töötlemine käib sarnaselt. Nad usuvad, et kõnekeskus tegeleb ka matemaatikaga. See võib aidata ajul arvutada. Samas väidavad viimased uuringud midagi muud. Uurimistulemused näitavad, et aju töötleb matemaatilisi tehteid ilma kõneta. Teadlased uurisid kolme inimest. Kolme katsealuse ajud olid vigastatud. Selle tulemusena olid saanud kahjustada nende kõnekeskused. Katsealustel oli suuri probleeme rääkimisega. Nad ei suutnud enam koostada lihtsaid lauseid. Nad ei saanud ka aru sõnadest. Pärast kõnetesti pidid nad lahendama matemaatilisi probleeme. Mõned neist matemaatilistest mõistatustest olid väga keerulised. Kuid siiski said katsealused nende lahendamisega hakkama! Selle uuringu tulemused on väga huvitavad. Uuring näitab, et matemaatikat ei tõlgendata läbi sõnade. On võimalik, et keelel ja matemaatikal on sama baas. Mõlemat töödeldakse samas keskuses. Kuid matemaatikat ei ole vaja kõigepealt kõneks tõlkida. Võib-olla keel ja matemaatika arenevad koos... Ja kui aju arenemine on lõppenud, eksisteerivad need kaks eraldi!