Vestmik

et Sidesõnad 3   »   no Konjunksjoner 3

96 [üheksakümmend kuus]

Sidesõnad 3

Sidesõnad 3

96 [nittiseks]

Konjunksjoner 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Ma tõusen üles kohe kui äratuskell heliseb. Jeg-s-å---pp-s------- v-k---kl---a ring--. J__ s___ o__ s_ s____ v___________ r______ J-g s-å- o-p s- s-a-t v-k-e-k-o-k- r-n-e-. ------------------------------------------ Jeg står opp så snart vekkerklokka ringer. 0
Ma olen väsinud kohe kui õppima pean. J-g-b--r -r-tt så ---rt-j-g ---- l---. J__ b___ t____ s_ s____ j__ s___ l____ J-g b-i- t-e-t s- s-a-t j-g s-a- l-r-. -------------------------------------- Jeg blir trett så snart jeg skal lære. 0
Ma lõpetan töötamise kohe kui 60 saan. Je-------e--å--o-be når-j-g --ir---k--i. J__ s______ å j____ n__ j__ b___ s______ J-g s-u-t-r å j-b-e n-r j-g b-i- s-k-t-. ---------------------------------------- Jeg slutter å jobbe når jeg blir seksti. 0
Millal te helistate? Nå- --ng-r-d-? N__ r_____ d__ N-r r-n-e- d-? -------------- Når ringer du? 0
Kohe kui mul on hetk aega. Så-s-ar----g ha--t--. S_ s____ j__ h__ t___ S- s-a-t j-g h-r t-d- --------------------- Så snart jeg har tid. 0
Ta helistab kohe kui tal on hetk aega. Han --ng---s- --ar----n --r -id. H__ r_____ s_ s____ h__ h__ t___ H-n r-n-e- s- s-a-t h-n h-r t-d- -------------------------------- Han ringer så snart han har tid. 0
Kui kaua te töötate? H-o- lenge ---- du j--be? H___ l____ s___ d_ j_____ H-o- l-n-e s-a- d- j-b-e- ------------------------- Hvor lenge skal du jobbe? 0
Ma töötan nii kaua, kuni saan. J-----a- -o-be--------e j-- -an. J__ s___ j____ s_ l____ j__ k___ J-g s-a- j-b-e s- l-n-e j-g k-n- -------------------------------- Jeg skal jobbe så lenge jeg kan. 0
Ma töötan nii kaua, kuni olen terve. Je- s-al---bb--så ---ge--eg--- f-is-. J__ s___ j____ s_ l____ j__ e_ f_____ J-g s-a- j-b-e s- l-n-e j-g e- f-i-k- ------------------------------------- Jeg skal jobbe så lenge jeg er frisk. 0
Ta lamab voodis selle asemel, et töötada. H-n-l----r---seng--i s--d-t -o- --jo-be. H__ l_____ i s____ i s_____ f__ å j_____ H-n l-g-e- i s-n-a i s-e-e- f-r å j-b-e- ---------------------------------------- Han ligger i senga i stedet for å jobbe. 0
Ta loeb ajalehte selle asemel, et süüa teha. Hun-les-----i-------t-d----or-å --g- m--. H__ l____ a_____ i s_____ f__ å l___ m___ H-n l-s-r a-i-e- i s-e-e- f-r å l-g- m-t- ----------------------------------------- Hun leser avisen i stedet for å lage mat. 0
Ta istub pubis selle asemel, et koju minna. Ha- s-t--- -å-p-be--i--te-et f-r-- g--h-em. H__ s_____ p_ p____ i s_____ f__ å g_ h____ H-n s-t-e- p- p-b-n i s-e-e- f-r å g- h-e-. ------------------------------------------- Han sitter på puben i stedet for å gå hjem. 0
Nii palju kui mina tean, elab ta siin. S- --dt j------ --r--an h-r. S_ v___ j__ v__ b__ h__ h___ S- v-d- j-g v-t b-r h-n h-r- ---------------------------- Så vidt jeg vet bor han her. 0
Nii palju kui mina tean, on ta naine haige. S--vid- --- --t -r---n- h--s -y-. S_ v___ j__ v__ e_ k___ h___ s___ S- v-d- j-g v-t e- k-n- h-n- s-k- --------------------------------- Så vidt jeg vet er kona hans syk. 0
Nii palju kui mina tean, on ta töötu. Så vi-t --g--------h-- a--e-ds-e--g. S_ v___ j__ v__ e_ h__ a____________ S- v-d- j-g v-t e- h-n a-b-i-s-e-i-. ------------------------------------ Så vidt jeg vet er han arbeidsledig. 0
Ma magasin sisse, muidu oleksin täpselt jõudnud. J-g --d-e k-m--- --dsn---d-rso- --g ik-e h-d-e fo-so----me-. J__ h____ k_____ t______ d_____ j__ i___ h____ f_______ m___ J-g h-d-e k-m-e- t-d-n-k d-r-o- j-g i-k- h-d-e f-r-o-e- m-g- ------------------------------------------------------------ Jeg hadde kommet tidsnok dersom jeg ikke hadde forsovet meg. 0
Ma jäin bussist maha, muidu oleksin täpselt jõudnud. Jeg--a-de-k----t t---n-k-h-is-jeg --k- -------i---- -us-e-. J__ h____ k_____ t______ h___ j__ i___ h____ m_____ b______ J-g h-d-e k-m-e- t-d-n-k h-i- j-g i-k- h-d-e m-s-e- b-s-e-. ----------------------------------------------------------- Jeg hadde kommet tidsnok hvis jeg ikke hadde mistet bussen. 0
Ma ei leidnud teed, muidu oleksin täpselt jõudnud. J-- k---i-ke-- -i-----r---je--i-ke--a-t ve---. J__ k__ i___ i t___ f____ j__ i___ f___ v_____ J-g k-m i-k- i t-d- f-r-i j-g i-k- f-n- v-i-n- ---------------------------------------------- Jeg kom ikke i tide fordi jeg ikke fant veien. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Keel ja matemaatika

Mõtlemine ja kõne käivad käsikäes. Nad mõjutavad üksteist. Keelelised struktuurid mõjutavad meie mõtlemise ülesehitust. Mõnes keeles näiteks puuduvad sõnad numbrite väljendamiseks. Kõnelejad ei mõista numbrite konseptsiooni. Seega käivad mõnes mõttes keel ja matemaatika käsikäes. Grammatilised ja matemaatilises struktuurid on tihti sarnased. Mõned teadlased arvavad, et ka nende töötlemine käib sarnaselt. Nad usuvad, et kõnekeskus tegeleb ka matemaatikaga. See võib aidata ajul arvutada. Samas väidavad viimased uuringud midagi muud. Uurimistulemused näitavad, et aju töötleb matemaatilisi tehteid ilma kõneta. Teadlased uurisid kolme inimest. Kolme katsealuse ajud olid vigastatud. Selle tulemusena olid saanud kahjustada nende kõnekeskused. Katsealustel oli suuri probleeme rääkimisega. Nad ei suutnud enam koostada lihtsaid lauseid. Nad ei saanud ka aru sõnadest. Pärast kõnetesti pidid nad lahendama matemaatilisi probleeme. Mõned neist matemaatilistest mõistatustest olid väga keerulised. Kuid siiski said katsealused nende lahendamisega hakkama! Selle uuringu tulemused on väga huvitavad. Uuring näitab, et matemaatikat ei tõlgendata läbi sõnade. On võimalik, et keelel ja matemaatikal on sama baas. Mõlemat töödeldakse samas keskuses. Kuid matemaatikat ei ole vaja kõigepealt kõneks tõlkida. Võib-olla keel ja matemaatika arenevad koos... Ja kui aju arenemine on lõppenud, eksisteerivad need kaks eraldi!