Vestmik

et Sidesõnad 3   »   nn Konjunksjonar 3

96 [üheksakümmend kuus]

Sidesõnad 3

Sidesõnad 3

96 [nittiseks]

Konjunksjonar 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Ma tõusen üles kohe kui äratuskell heliseb. Eg ---- opp--å-sn-r- --k-j--klokk- r--g-e-. E_ s___ o__ s_ s____ v____________ r_______ E- s-å- o-p s- s-a-t v-k-j-r-l-k-a r-n-j-r- ------------------------------------------- Eg står opp så snart vekkjarklokka ringjer. 0
Ma olen väsinud kohe kui õppima pean. Eg-b-i-----yt- s--s-art-----å-st--ere. E_ b___ t_____ s_ s____ e_ m_ s_______ E- b-i- t-ø-t- s- s-a-t e- m- s-u-e-e- -------------------------------------- Eg blir trøytt så snart eg må studere. 0
Ma lõpetan töötamise kohe kui 60 saan. Eg s------u--- - j-bbe-s------e- bli--------. E_ s___ s_____ å j____ s_____ e_ b___ s______ E- s-a- s-u-t- å j-b-e s-r-k- e- b-i- s-k-t-. --------------------------------------------- Eg skal slutte å jobbe straks eg blir seksti. 0
Millal te helistate? Nå- --n---r---? N__ r______ d__ N-r r-n-j-r d-? --------------- Når ringjer du? 0
Kohe kui mul on hetk aega. S--s-ar- -- ----t--. S_ s____ e_ h__ t___ S- s-a-t e- h-r t-d- -------------------- Så snart eg har tid. 0
Ta helistab kohe kui tal on hetk aega. Ha----n------å --a-t-h---ha--l----ti-. H__ r______ s_ s____ h__ h__ l___ t___ H-n r-n-j-r s- s-a-t h-n h-r l-t- t-d- -------------------------------------- Han ringjer så snart han har litt tid. 0
Kui kaua te töötate? K-- ----- s--l-d--a--e-d-? K__ l____ s___ d_ a_______ K-r l-n-e s-a- d- a-b-i-e- -------------------------- Kor lenge skal du arbeide? 0
Ma töötan nii kaua, kuni saan. Eg --a- a-be--- så-l---e -- ka-. E_ s___ a______ s_ l____ e_ k___ E- s-a- a-b-i-e s- l-n-e e- k-n- -------------------------------- Eg skal arbeide så lenge eg kan. 0
Ma töötan nii kaua, kuni olen terve. E- skal--r-e-de--å----g- e- -------k. E_ s___ a______ s_ l____ e_ e_ f_____ E- s-a- a-b-i-e s- l-n-e e- e- f-i-k- ------------------------------------- Eg skal arbeide så lenge eg er frisk. 0
Ta lamab voodis selle asemel, et töötada. Ha--l-gg-i-s-ng- i--t-d-- for---j-bb-. H__ l___ i s____ i s_____ f__ å j_____ H-n l-g- i s-n-a i s-a-e- f-r å j-b-e- -------------------------------------- Han ligg i senga i staden for å jobbe. 0
Ta loeb ajalehte selle asemel, et süüa teha. Ho -es-avi-a-i---ad-n --r---lage mat. H_ l__ a____ i s_____ f__ å l___ m___ H- l-s a-i-a i s-a-e- f-r å l-g- m-t- ------------------------------------- Ho les avisa i staden for å lage mat. 0
Ta istub pubis selle asemel, et koju minna. Han-s---på-k-o--- --a------r---gå --im. H__ s__ p_ k___ i s_____ f__ å g_ h____ H-n s-t p- k-o- i s-a-e- f-r å g- h-i-. --------------------------------------- Han sit på kroa i staden for å gå heim. 0
Nii palju kui mina tean, elab ta siin. Så-vi-- -g ----, -u- h-n he-. S_ v___ e_ v____ b__ h__ h___ S- v-d- e- v-i-, b-r h-n h-r- ----------------------------- Så vidt eg veit, bur han her. 0
Nii palju kui mina tean, on ta naine haige. S- -i---e--v-i----r --na --n--s---. S_ v___ e_ v____ e_ k___ h___ s____ S- v-d- e- v-i-, e- k-n- h-n- s-u-. ----------------------------------- Så vidt eg veit, er kona hans sjuk. 0
Nii palju kui mina tean, on ta töötu. Så-v--t--- veit- e- h-n ar-e--sl--s. S_ v___ e_ v____ e_ h__ a___________ S- v-d- e- v-i-, e- h-n a-b-i-s-a-s- ------------------------------------ Så vidt eg veit, er han arbeidslaus. 0
Ma magasin sisse, muidu oleksin täpselt jõudnud. E---o--ov---g,-e-----ha-d- eg-k----t--sn-k. E_ f_____ m___ e____ h____ e_ k___ t_______ E- f-r-o- m-g- e-l-s h-d-e e- k-m- t-d-n-k- ------------------------------------------- Eg forsov meg, elles hadde eg kome tidsnok. 0
Ma jäin bussist maha, muidu oleksin täpselt jõudnud. E----sta bu---n- e---s h---e eg --m- t--sn-k. E_ m____ b______ e____ h____ e_ k___ t_______ E- m-s-a b-s-e-, e-l-s h-d-e e- k-m- t-d-n-k- --------------------------------------------- Eg mista bussen, elles hadde eg kome tidsnok. 0
Ma ei leidnud teed, muidu oleksin täpselt jõudnud. E- fa-n ---je ---e-- ---e---ad---e- --re ti-sn-k. E_ f___ i____ v_____ e____ h____ e_ v___ t_______ E- f-n- i-k-e v-g-n- e-l-s h-d-e e- v-r- t-d-n-k- ------------------------------------------------- Eg fann ikkje vegen, elles hadde eg vore tidsnok. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Keel ja matemaatika

Mõtlemine ja kõne käivad käsikäes. Nad mõjutavad üksteist. Keelelised struktuurid mõjutavad meie mõtlemise ülesehitust. Mõnes keeles näiteks puuduvad sõnad numbrite väljendamiseks. Kõnelejad ei mõista numbrite konseptsiooni. Seega käivad mõnes mõttes keel ja matemaatika käsikäes. Grammatilised ja matemaatilises struktuurid on tihti sarnased. Mõned teadlased arvavad, et ka nende töötlemine käib sarnaselt. Nad usuvad, et kõnekeskus tegeleb ka matemaatikaga. See võib aidata ajul arvutada. Samas väidavad viimased uuringud midagi muud. Uurimistulemused näitavad, et aju töötleb matemaatilisi tehteid ilma kõneta. Teadlased uurisid kolme inimest. Kolme katsealuse ajud olid vigastatud. Selle tulemusena olid saanud kahjustada nende kõnekeskused. Katsealustel oli suuri probleeme rääkimisega. Nad ei suutnud enam koostada lihtsaid lauseid. Nad ei saanud ka aru sõnadest. Pärast kõnetesti pidid nad lahendama matemaatilisi probleeme. Mõned neist matemaatilistest mõistatustest olid väga keerulised. Kuid siiski said katsealused nende lahendamisega hakkama! Selle uuringu tulemused on väga huvitavad. Uuring näitab, et matemaatikat ei tõlgendata läbi sõnade. On võimalik, et keelel ja matemaatikal on sama baas. Mõlemat töödeldakse samas keskuses. Kuid matemaatikat ei ole vaja kõigepealt kõneks tõlkida. Võib-olla keel ja matemaatika arenevad koos... Ja kui aju arenemine on lõppenud, eksisteerivad need kaks eraldi!